Saarlaste asjad jõudsid Peterburi, Helsingi ja Tartu kaudu Kuressaarde

KADUNUD SAARLANE ON TAGASI: Kunstiajaloolasest ettevõtja ja Kuressaare ametikooli õpetaja Reet Truuväärt (vasakul) tänas ülikooliaegset kursuseõde Piret Õunapuud selle eest, et ta oli üks neist, kes “kadunud” saarlase Johannes Leopold Gahlnbäcki saarele tagasi tõi. Tänu avaldas ka Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa. Foto: Sander Ilvest

KADUNUD SAARLANE ON TAGASI: Kunstiajaloolasest ettevõtja ja Kuressaare ametikooli õpetaja Reet Truuväärt (vasakul) tänas ülikooliaegset kursuseõde Piret Õunapuud selle eest, et ta oli üks neist, kes “kadunud” saarlase Johannes Leopold Gahlnbäcki saarele tagasi tõi. Tänu avaldas ka Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa. Foto: Sander Ilvest

Eile pärastlõunal avati Kuressaare linnuse keldrikorrusel näitus XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Saaremaalt kogutud esemetest. Ekspositsioon on koostatud Eesti Rahva Muuseumi kogudest.

Tähelepanuväärne on see, et vastavatud väljapaneku eksponaadid korjas saarlastelt 1855. aastal Püha kirikuõpetaja pojana sündinud Johannes Leopold Gahlnbäck, kes pärast arhitektuuriõpinguid Peterburis jäigi sinna elama.
Gahlnbäcki suurimaks teeneks peetaksegi tema vanavarakogu, mis koosnes enam kui 7000 esemest. Peamiselt kogus ta vanavara Püha ja Anseküla kihelkonnast, aga ka Kihnust, Hiiumaalt, Ruhnust ja Lääne-Eestist.

Pärast Oktoobrirevolutsiooni Venemaale majanduslikult raskel ajal müüs Gahlnbäck osa kogutud esemeid maha. 1917. aastal õnnestus Eesti Rahva Muuseumi saarlasest rajajal Oskar Kallasel Gahlnbäckilt muuseumile osta üle 1700 eseme. Saarlastelt kogutud tarbeesemed, rahvariided ja muu kraam saadeti poliitilise olukorra tõttu kõigepealt Helsingisse, kus diplomaadiks tõusnud Oskar Kallas Gahlnbäckilt ostetud asjadest soomlaste jaoks huvipakkuva näituse korraldas.

Enam kui sajand tagasi Saaremaalt Peterburi rännanud asjad on nüüdseks Helsingi ja Tartu kaudu Kuressaarde jõudnud.

“Esemete vanust on isegi raske öelda, kuna Gahlnbäckil ei olnud kirjas, millal ta neid kogus, millal need tehtud on. Saarlased on olnud aga nutikad. Mitmele puuesemele on sisse lõigatud valmistamise aastanumber. Ühel karbil on aastaarv 1777,” märkis üks näituse koostajaist Piret Õunapuu ERM-ist.

Peterburis tegutses Gahlnbäck ka arhitektina. Tänaseni on Neevalinnas säilinud kümmekond tema projekteeritud hoonet. Tuntuks on ta saanud ka portselanitoodete kujundajana. Sellestki annab näitus ülevaate.

Näituse “Kirglik Johannes Leopold Gahlnbäck” panid kokku Piret Õunapuu (ERM), Viljar Pohhomov (ERM) ja Anneli Randla (EKA). Varem Tartus eksponeeritud näitus jääb Kuressaarde 7. juulini.