Saarlased hakkasid taastama Virtsu linnust (8)

UUS ALGUS: Saaremaa firma OÜ Rengo on alustanud keskaja Eesti ühe võimsama ehitise, Virtsu läänilinnuse taastamistöid. Paremal seisab firma juht Sulev Salla, tema taga laob müüri ehitusmees Ando Lees ja vasakul seisab Valev Mardi.
Foto: Arvo Tarmula, Lääne Elu

Ajalehe Lääne Elu andmetel hakkasid Saaremaa firma OÜ Rengo töömehed läinud nädalal üles laduma Virtsu vasallilinnuse müüre.

Leht kirjutab, et esimesena võeti ette linnuse merepoolne külg, sest seal olevat müürist varisenud kive kõige lihtsam tagasi laduda. Juba esimese päevaga laoti üles meetri jagu müüri.

“Eks alguses lähe kiiresti, sest kive on siitsamast võtta. Pärast, kui tellingud tuleb püstitada ja kive üles tõsta, enam nii hoogsalt ei lähe,” tsiteerib Lääne Elu OÜ Rengo juhti Sulev Sallat. Tema sõnul kasutatakse müüride taastamisel esmajärjekorras linnuse enda müürist varisenud kive, kuid Hanila vald on lubanud lähedalasuvast kaevandusest vajadusel ka lisamaterjali hankida.

Virtsu vasallilinnuse konserveerimine võetakse ette Virtsu Arenguseltsi eestvedamisel. Muinsuskaitseamet toetas töid 5000 euroga ja veel 2500 eurot saadi tuulikute fondist. Lisaks on arenguselts välja kuulutanud annetuste kogumise.

Virtsu linnuse varemete konserveerimisprojekti autor on Saaremaalt pärit arhitekt Mihkel Koppel. Tema sõnul on järjekorras esimesena kavas üles laduda linnuse torni müürid ja seejärel asuda ringmüüri konserveerimise kallale.

Koppeli hinnangul võiks linnuse esimese korruse müürid lahti kaevata, neile kaitsva abikatuse peale ehitada ja eksponeerida, nagu on tehtud Saaremaal Maasilinnas. Kaugem unistus olevat aga torni kohale rajada vaatetorn ning tähistada linnuse peasissepääs gooti kaarega.

Koguteoses “Eesti arhitektuur” kirjutab Kalvi Aluve, et Virtsu läänilinnus oli keskaja Eestis üks tugevamaid. Tulirelvadele kohandatud kahe diagonaaltorniga kastell rajati umbes 1430. aastal. Linnuse ülesanne oli turvata mandri ja saarte vahelist laevaliiklust. Linnus hävis 1533. aasta juulis Saare-Lääne piiskopi Reinhold von Buxhoevdeni ja piiskopiametisse pretendeeriva Brandenbrurgi markkrahvi Wilhelm von

Hohenzollerni vahelises tülis. Sellest ajast on Virtsu linnus varemetes, kuna Valmiera maapäeva otsusega aastast 1536 keelati selle taastamine.