Väinamere Liinid kavandab kahe uue parvlaeva soetamist (3)

OSALEVAD KINDLASTI: Väinamere Liinide juht Urmas Treiel ütles, et viimastel aastatel on nad palju ära teinud reisijateveo kvaliteedi tõstmisel. Et seda tööd jätkata, kavatseb firma praamiühenduse riigihankel kindlasti osaleda. Foto: Sander Ilvest

OSALEVAD KINDLASTI: Väinamere Liinide juht Urmas Treiel ütles, et viimastel aastatel on nad palju ära teinud reisijateveo kvaliteedi tõstmisel. Et seda tööd jätkata, kavatseb firma praamiühenduse riigihankel kindlasti osaleda. Foto: Sander Ilvest

Praegu mandri ja saarte vahel laevaliiklust korraldav OÜ Väinamere Liinid kavatseb äsja välja kuulutatud praamiühenduse riigihankel kindlasti osaleda ja plaanib lisaks olemasolevatele alustele lähiaastatel kasutusele võtta kindlasti veel ühe või isegi kaks laeva.

“Kindlasti kavatseme me riigihankel osaleda,” kinnitas Väinamere Liinide juhataja Urmas Treiel Saarte Häälele. “Meie ettevõttel on ju professionaalne laevapere, kellest enamik inimesi on saarlased ja hiidlased.”
Kas tehakse üksik- või ühispakkumine ja mis vormis ettevõte praamiühenduse riigihankel osaleb – kas vaid käitlejana või ka laevade ehitajana –, seda ei ole Treieli sõnul veel otsustatud.

Vastates küsimusele, kuidas ta hindab Väinamere Liinide võimalusi tulevasel riigihankel, vastas ettevõtte juht lühidalt: “Kindlasti on meie peamiseks eeliseks tugev meeskond ja pikaajalise opereerimise kogemus.”

Uued laevad
Peamiseks miinuseks on aga Treieli arvates kuvand, mida viimastel aastatel on avalikkusele Väinamere Liinidest püütud tekitada. “Meie ettevõttest on üritatud joonistada mingit tonti, kellest kõik peavad ilmtingimata eemale hoidma,” selgitas ta. “Kohati jääb isegi selline mulje, et tulgu siia opereerima ükskõik kes, mitte aga Väinamere Liinid.”

Nädal tagasi kuulutas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja riigihanke praamiühenduse korraldamiseks Kuivastu–Virtsu ja Heltermaa–Rohuküla liinile. Hanke tingimustes on öeldud, et kõnealustel liinidel tuleb kasutusele võtta vähemalt neli parvlaeva, mis peavad olema kas spetsiaalselt hankeks ehitatud või siis olnud kasutusel maksimaalselt 86 kuud.

Praegu on Väinamere Liinide käsutuses kolm parvlaeva, mis nendele tingimustele vastavad. Need on Muhumaa, Saaremaa ja Hiiumaa. “See tähendab aga, et ühe laeva peame kindlasti juurde ehitama, kui tahame riigihankel osaleda,” märkis Urmas Treiel. “Kuid pole välistatud, et lähiaastatel peame muretsema koguni kaks uut laeva. Elu lihtsalt nõuab seda.”

Tõstavad teenuse taset
“Neli laeva on tegelikult absoluutne miinimum ja teatud riski piiril kõndimine,” jätkas Treiel. “Laevad peavad ju käima korralises hoolduses ja lisaks tuleb ette erakorralisi remonte. Sel juhul aga teeninduse kvaliteet kohe kannatab. Uude tsüklisse on mõistlik minna arvestusega, et operaatori käsutuses oleks vähemalt viis parvlaeva.”

Väinamere Liinide juht lisas, et nende ettevõtte peamine eesmärk on teenuse kvaliteedi pidev tõstmine. “Viimasel kümnendil oleme ses osas suure töö ära teinud ja meie enda au pihta käiks, kui me siin hakkaksime mingeid mööndusi tegema,” lausus ta.

Möödunud aastate statistika näitab selgelt, et praamiühendust kasutavate klientide arv on keskmiselt iga seitsme aasta tagant kahekordistunud. “Kui säärane tendents jätkub, siis võib öelda, et aastaks 2020 isegi neljast laevast enam ei piisa,” tõdes Treiel. “Juba praegu on näiteks Saaremaa liinil suveperioodil nõudlus sedavõrd suur, et reisijatel tuleb tipp-ajal sageli koguni kolm ja pool tundi oodata.”

Millised need uued laevad saavad olema, seda ei söandanud Väinamere Liinide juht eile veel öelda. “Hetkel oleme n-ö lendamise faasis, mis tähendab, et peame plaani ja vaatame, milline lahendus oleks ses osas kõige otstarbekam ja seda ka kaugemas perspektiivis. Võin vaid märkida, et vastavalt hanketingimustele peavad uued laevad reisijate ja sõidukite mahutavuse poolest olema samasugused nagu olemasolevad,” ütles ta.

Urmas Treiel lisas, et lähinädalatel peaks riik välja kuulutama ka hanke Triigi–Sõru liinile. “Ehkki hanke tingimused pole meile veel teada, kavatseme sellel osaleda,” kinnitas ta. “Saaremaa ja Hiiumaa vaheline ühendus vajab ka sinna uut, senisest tugevamat ja võimsamat parvlaeva. Riigi plaanitav 22 sõiduautot mahutav laev oleks ajas tagasiminek ja Saaremaa–Hiiumaa vaheline ühendus saaks kõva tagasilöögi. Maakonnad peaksid seljad kokku panema ja esitama oma nägemuse, mis toetaks ühenduse paranemist, mitte aga selle halvenemist.”

 


Praamiühenduse riigihange


30. juunil kuulutas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja riigihanke avaliku liiniveo korraldamiseks Kuivastu–Virtsu ja Heltermaa–Rohuküla parvlaevaliinidel. Liiniveo algusaeg on 1. oktoober 2016 ja lepingu kestvus 10 aastat. Pakkumiste esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 15. september.

Samas läkitas ministeerium kutse 20 firmale riigihankel osalemiseks. Kutse on saanud 12 võimalikku liinioperaatorit ja kaheksa laevaehitajat. Liinioperaatorfirmadest kuus on Eesti päritolu ettevõtted: OÜ Väinamere Liinid, AS Tallink Grupp, OÜ Viking Line Eesti, Lindaliini AS, AS Kihnu Veeteed ja AS Tallinna Sadam. Neile lisaks said kutse Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa firmad.

Riigihankele kutsutud laevaehitajate nimistus on kaheksa firmat, millest kaks on Eesti päritolu: Balti Laevaremonditehasest välja kasvanud BLRT Grupp ja Nasva Baltic Workboats. Ülejäänud kuus laevaehitusettevõtet on pärit Soomest, Norrast ja Poolast.

FacebookLinkedInJaga