Laimjalas avati pidulikult Eesti suurim nuumalaut (FOTOD) (4)

LINDI LÕIKAVAD LÄBI: maavanem Kaido Kaasik, Tuule Grupi loomakasvatuse juht Helerin Opp, Foli Agro OÜ juhataja Egon Jürisson, Swedbank AS Lääne-Eesti regiooni ärikliendisuhete osakonna juhataja Tarmo Viprea. Foto: Gunnar Siiner

LINDI LÕIKAVAD LÄBI: maavanem Kaido Kaasik, Tuule Grupi loomakasvatuse juht Helerin Opp, Foli Agro OÜ juhataja Egon Jürisson, Swedbank AS Lääne-Eesti regiooni ärikliendisuhete osakonna juhataja Tarmo Vipre. Foto: Gunnar Siiner

Eile avas Folia Agro OÜ Laimjala vallas pidulikult Eesti suurima nuumalauda, mis mahutab 660 looma ja kus aastas toodetakse 200 tonni veiseliha.

Jõe külas asuva uue lauda ehitamine algas eelmise aasta oktoobris Ollemäe kinnistul olnud vana sigala lammutamisega ja lõppes tänavu juulis.

Lauda ehitanud Folia Agro OÜ juhatuse liige Egon Jürisson ütles, et laudas on looma kohta 6 m² pinda ja sügavallapanu eemaldatakse aastas 3–4 korda. Veiste söödaratsioon koosneb silost, jahust, rapsikoogist, mineraalidest. Söötmine toimub söödamikseriga, mis kõik komponendid kokku segab.

Laut saab koduks 6–8-kuustele ammlehmade alt võõrutatud pullikutele, keda hoitakse alguses 10-pealistes, hiljem 20-stes gruppides. Kokku mahub lauta nuuma peale 664 pulli.

Loomi kaalutakse kord kuus, et hinnata ööpäevaseid juurdekasvusid. Loomad realiseeritakse 18–22-kuuselt ja nende eluskaal jääb 700 kg juurde. Aastas realiseeritakse farmis 580–600 pulli, mis teeb üle 200 tonni liha.

Laudas saab igapäevaselt tööd üks inimene. Suurem tööjõuvajadus on seotud sõnniku koristamisega 3–4 korda aastas ja loomade igas kuus kaalumisega.

Lauda pidulikul avamisel sõna võtnud Eesti tõuloomakasvatajate ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko ütles, et Jõe küla lauda valmimine on Eesti lihaveisekasvatuse suurpäev. “Lihaveiseid on Eestis kasvatud juba aastaid, aga midagi niisugust, mis täna siin on, seni tehtud ei ole,” kinnitas Bulitko.

Tanel Bulitko märkis, et praegu on Eestis lihaveisesektoris väga palju loomakasvatajaid, kellel on korralikud karjad, aga jääb puudu looma lõppnuumamisest. Suur nuumafarm võimaldab kodumaisele veiselihale ühtlase söödaratsiooniga anda ühtlase kvaliteedi, millest on huvitatud ka loomaliha toidutegemisel kasutavad restoranid. “Praegu on Eesti lihaveisekasvatussektoris tõeliselt suur probleem, et toodangu kvaliteet on väga kõikuv,” möönis Bulitko.

Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson ütles, et uus laut on võimas ja laudas on loomade heaolunõuded täidetud 100-protsendiliselt. “Tean, et siin saab loomadel olema hea kodu, sest siin on avarust ja valgust ning piisavalt söödaala,” lausus Jürisson. “Ma arvan, et loomad kasvavad siin väga kiiresti väga suureks,” lisas ta.

Folia Agro OÜ peamine koostööpartner, Tuule Grupi juht Vjatšeslav Leedo ütles, et vaatamata asjaolule, et uue lauda valmimine langes ajaliselt Venemaa põllumajandustoodete embargo aega, pole põhjust ülemäära muretseda. Laut valmis Leedo sõnul vastavalt plaanile, mis koostati Saaremaa veisekasvatuse arendamiseks juba mitu aastat tagasi. “Elus ei maksa lasta heidutada end igasugustest sündmustest, olgu need nii karmid, kui nad on,” sõnas Leedo. “Sa pead tegema oma teed, ajama oma asja,” lisas ta.

Leedo avaldas lootust, et Tuule Grupi loomakasvatusettevõtete arenguplaanide elluviimine jätkub ning ettenähtud ajal saavad valmis ka ülejäänud kaks lauta. “Kahe aasta pärast tuleb järgmine laut ja 2019 tuleb laut võib-olla Muhusse,” sõnas ettevõtja.

Eile avatud laut on 150 meetrit pikk ja 32 meetrit lai. Lauda ja sõnnikuhoidla ehitamiseks kulus 1675 m3 betooni, 70 tonni metalli, 77 tm liimpuitu ja 100 tm saematerjali. Lauda ja sõnnikuhoidla ehitus läks kokku maksma ligi 1,5 miljonit eurot.

Objekti peatöövõtja oli Saare Erek AS ja alltöövõtja Nordecon Betoon OÜ.

FacebookLinkedInJaga