Võimekaim Kuressaare, võimetuim Torgu vald (19)

Foto: Tambet Allik, graafika: Raul Vinni

Foto: Tambet Allik, graafika: Raul Vinni

Siseministeeriumi andmeil oli Saare maakonna omavalitsustest mullu võimekaim Kuressaare linn, kõige vähem võimekas aga Torgu vald.

Eesti 215 kohaliku omavalitsuse seas oli Saare maakonna omadest kõrgeimal, 12. kohal Kuressaare linn, näitab siseministeeriumi tellimusel konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia koostatud uuring.

Kohalike omavalitsuste võimekuse tabelis on Kuressaare positsioon aasta-aastalt siiski langenud: 2010. aastal oli see veel viies, 2011. aastal aga juba kümnes, 2012. aastal 11.

Nelja aasta kokkuvõttes ehk perioodi 2010–2013 peale kuulub Kuressaarele kümnes positsioon – koha võrra madalam kui eelmisel nelja-aastasel vahemikul.

Esikümnesse kuuluvad veel Tallinn ja selle naaberomavalitsused ning Ülenurme vald ja Tartu linn.

“Iga keskus saab areneda siis, kui tal on tugev tagamaa. Paraku on Kuressaarel see tagamaa kehvemaks läinud,” ütles Geomedia juhatuse esimees Rivo Noorkõiv. “Nüüd võib küsida, kas Kuressaare on andnud piisavalt innovatsiooni ka oma tagamaale. Seoses rahvastiku arvu vähenemisega väheneb ju nõudlus teenuste järele, teenuste endi arv, majandusseis muutub kehvemaks.”

Noorkõivu hinnangul läheb Kuressaarel siiski üsna hästi. “Teisi omavalitsusi vaadates pole aga just kõige parem seis,” tõdes ta. Nii leiab edetabeli alumisest top 10-st koguni kaks meie omavalitsust: Mustjala vallale kuulub 207. ja Torgule 208. koht.

Torgu vallavanem Tiit Põld ei pidanud Torgu valla positsiooni kommenteerimist eile võimalikuks.

Noorkõivu sõnul eristuvad Saaremaal piirkondadena Kuressaare ja selle ümbrus ning kaks ülejäänud piirkonda. “Üks, mis jääb Sõrve poole, ja teine on Kesk-Saaremaa,” tähendas Noorkõiv. “Minu arvates oleks Saaremaale vaja, et Orissaare positsioon natuke tõuseks.”

Positiivse näitena tõstis Noorkõiv Saare maakonna omavalitsustest esile Muhu valda. “Muhu on suutnud kogukonna teenindamiseks vajalikud investeeringud enam-vähem ära teha ja see on väga hea,” märkis ta.

Kohalike omavalitsuste finantsolukorra näitajate osas oli Ruhnu vald perioodil 2010–2013 kõigi Eesti omavalitsuste seas aga koguni 6. kohal.

Valdav osa madalama võimekuse indeksi väärtusega omavalitsusüksustest paikneb Kagu-Eestis, Tartumaal ja Saaremaal.

Saarte Hääle küsimusele, kas paremini läheb juba ühinenud omavalitsustel või väikestel omavalitsustel eraldi, vastas Rivo Noorkõiv: “Kui vaatan 2005. aasta ühinemise tulemusi, siis mina julgustaksin ikka ühinema.”


 

KOMMENTAAR

Hannes Hanso, Kuressaare linnapea:

Kui võtta arvesse, et omavalitsusi on Eestis üle kahesaja, pole Kuressaare positsioon ju sugugi paha. Tõsi, kahjuks on Kuressaare koht edetabelis pisut langenud, aga arvan, et siin mängib väga suurt rolli meie elanikkonna vähenemine. 2013. aastal lahkus ju ainuüksi Kuressaare linnast 324 inimest. Sel aastal on lahkumine järsult pidurdunud, mis on hea uudis. Üldiselt on linn aga jätkuvalt hästi majandatud, meie laenukoormus on mõistlik ja õnneks tegutseb meil tugevaid ettevõtteid, kes suudavad tööd pakkuda ja konkurentsivõime tagada.