Saaremaal taastatakse ruutkilomeetrite kaupa kauneid kultuurmaastikke (17)

PÄIKESELISES MEELEOLUS: Ants Animägi tunneb rõõmu korralikult tehtud raadamistööst Katri panga ümbruses. Foto: Tambet Allik

PÄIKESELISES MEELEOLUS: Ants Animägi tunneb rõõmu korralikult tehtud raadamistööst Katri panga ümbruses. Foto: Tambet Allik

Riigimetsamajandamise keskuse tellimusel taastati Karala-Pilguse hoiualal Katri panga ümbruses tihedalt kinnikasvanud looala, millest saab lammaste kaasabil Saaremaa vahepeal kaduma kippunud maastikuklassika pärisosa.

RMK looduskaitseosakonna looduskaitsespetsialist Ants Animägi ütles, et eeskujulikult läbiviidud taastamistööga sai ajaloolise ilme tagasi 25 ha poollooduslikku rohumaad, kus hakkab rentnikuna lambaid karjatama Saaremaa suuremate lambakasvatajate hulka kuuluv Endel Raun. Kokku võeti hoiualal maha 2100 tihumeetrit puitu, millest moodustunud 970 meetri jagu puiduvalle saadetakse tõenäoliselt laevaga välismaale.

Katri panga ümbrus pole sel aastal Saaremaal kaugeltki ainus, kus RKM riigile kuuluvaid maid pärandkoosluste hooldamiseks ette valmistab. RMK plaanib 2015. aastal teha taastamisraiet 593 hektaril, mille hulgas on nii loopealseid, kadastikke, puiskarjamaid kui ka puisniite. Suurematest objektidest nimetas Animägi Atla (45 ha), Võrsna (56 ha) ja Kaugatoma-Lõo (236 ha) loopealsete taastamist. Eesti suurimal, Lõo alvaril jäid tööd kehvade ilmade tõttu küll pooleli, kuid soodsa olukorra tekkimisel taastamine jätkub.

Suures mahus plaanib RMK loopealse taastamist Tahula-Reo hoiualal (36 ha), paarikümne hektari suuruse kadastiku taastamine on ootamas Ruhves Kahtla-Kübassaare hoiualal. Vilsandi rahvuspargis on ootel 65 ha loopealsete, kadastike ja puiskarjamaade taastamist. Pärandkoosluste taastamisele lisanduvad liigikaitselised tööd, nagu näiteks saaremaa robirohu kasvupaikade taastamine, Kõõru kõre elupaiga taastamine ja kändude juurimine Harilaiul.

Praeguse seisuga on RMK Saaremaal välja rentinud 271 maaüksust pindalaga 4348 ha. Vormistamisel on praegu 37 üksust pindalaga 540 ha, mis kokku teeb 318 üksust 4888 hektaril. Lepingupartnereid on Animäe sõnul renditud aladest tunduvalt vähem, sest ühel ettevõtjal või eraisikul on tavaliselt rendile võetud mitu maaüksust.

Riigimaa haldajana annab RMK kaitsealadel olevaid riigimaid rendile poollooduslike koosluste hooldamise eesmärgil. Rendile andmine toimub peamiselt keskkonnaameti kui kaitseala valitseja ettepanekul ja seatud tingimustel. Tavaliselt on tööde aluseks kaitseala kaitsekorralduskava. Rendile antakse vaid selliseid maid, millel on olemas potentsiaalne hooldaja.


panorama“LIFE to alvars”: mis on tehtud, mis teoksil?

2014. aasta sügisel sai keskkonna-ameti eestvedamisel alguse loopealsete taastamise projekt “LIFE to alvars”. Projekti eesmärk on taastada Saaremaal ja Muhus Natura 2000 võrgustiku kaitsealadel 2000 hektarit loopealseid, rajada karjatamiseks vajalik taristu ja parendada ligipääsuteid.

Mis on siis esimese poole aastaga teha jõutud? Novembris viidi Vätta poolsaarel läbi loopealsete taastamise koolitus, kus osales ligi 70 inimest. Pärast seda algas taotluste vastuvõtt projektis osalemiseks. Praeguseks on Saaremaal ja Muhus sõlmitud projektis osalemiseks 15 lepingut kokku 300 hektari suurusel alal. Taastamistöödega on alustatud 168 hektari suurusel alal. Keskkonnaamet viib läbi ka esimest karjatamistarvikute hanget karjaaia materjali, loomade varjualuste, kogumisaedade, joogiveetünnide ja sõralistele tõkete hankimiseks. Kõigil aladel asutakse kohe sellel aastal ka karjatama, et tõrjuda pärast taastamistööd jõudsalt kasvama hakkavat lehtpuuvõsa.

Taastamistöid teevad eramaal projektis osalevad taotlejad ise või kui neil endil tehnikat napib, võtavad nad endale kedagi appi. Riigimaal korraldab suuremate puude raiet RMK ning projektis osalev taotleja teeb kokkuleppel RMK-ga kadakate ja väiksemate puude raie ise ning vajadusel lõikab teisel aastal kännud üle või purustab need.

Praeguseks on taastamistegevusega alustatud Koguva, Lõetsa, Paenase, Vanamõisa-Suure-Rootsi, Atla-Eeriksaare, Võrsna ja Türju projektialal. Lisaks on RMK alustanud töid Simisti-Võiküla, Kahtla-Kübassaare ja Lõo projektialal.

Sel talvel on peamiselt mände ja kadakaid välja raiutud. Taastatud loopealsele peaks alles jääma kuni 30% kadakaid ja soovi korral mõned üksikud suuremad puud või puudetukk loomadele varjumiseks. Karjamaa taastamisel tuleb kände lõigata madalamalt kui tavalist metsatööd tehes ja jälgida, et lõigatud oleks maapinnaga risti, et ei jääks teravaid kände, mis võivad vigastada kariloomade jalgu.

15. aprillist 15. juulini kestvat linnurahuaega kasutame karjaaedade ehitamiseks ja okste koristamiseks, et valmistada alad ette karjatamiseks.

Suvel on planeeritud alustada esimeste teeremontidega, näiteks Vanamõisa-Suure-Rootsi projektialal, kus suur osa taastamistöid on juba lõppenud. Kuna teed on mõistlik parandada pärast taastamistööde lõppu, siis on suurem osa teeremonditöid planeeritud siiski järgmisele ja ülejärgmisele aastale.

Suve lõpul alustame ka infotahvlite paigaldamist. Väiksemad projektialad saavad ühe ja suuremad mitu infotahvlit loopealsete väärtuste ja elustiku kohta. Üheks käidavamaks projektialaks kujuneb kindlasti Võrsna, mis asub otse kahel pool Virtsu–Kuressaare maanteed. Selle projektiala äärde plaanime teha ka väikese peatumiskoha, kus on võimalik infotahvlit uurida ja kariloomi jälgida ning miks mitte ka piknikut pidada. Võrsnas on kavas taastada ühtekokku ligikaudu 80 hektarit loopealset ja rajada maantee äärde puidust püsitara, et tagada loomade ohutus suure maantee ääres. See on ka ajalooliselt väga huvitav ala – tegemist on kunagise metsastatud loopealsega. Metsastamisest on alale jäänud istutamisvaod, mis on siiani hästi nähtavad. Vagusid siluma hakata ei ole plaanis – eks seegi ole tükike ajalugu.

Saaremaa üks suuremaid loopealseid on Kaugatoma-Lõo loopealne Sõrves, mille pindala ulatub pea 250 hektarini. Osal Lõo loopealsest on juba karjatatud ning sel talvel jätkusid edasised taastamistööd, mida on korraldanud RMK. Lõo loopealsele on plaanis paigaldada kaks infotahvlit. Lisaks on kavas suve teisest poolest eksponeerida loopealsete elustiku teemalist infot MTÜ Sõrve Külastuskeskus ruumides.

Taastamistegevus loopealsetel jätkub pärast suviste tööde lõppu ja suuremad alad, mida on planeeritud veel töösse võtta, on Tahula-Reo hoiualal asuv Ilpla loopealne, Vilsandi rahvuspargis asuv Kõruse loopealne ja Paadla loopealne Mullutu-Loode hoiualal.

Keskkonnaameti looduskaitsekuu projekti raames toimuvad laupäeval, 23. mail üle-eestilised matkapäevad. Saaremaal viiakse huvilised tutvuma Muhu loopealsetega. Matkapäeva toimumist toetavad SA KIK ja “LIFE to alvars” projekt LIFE+ Nature fondi kaudu. Retke juhid on projekti “LIFE to alvars” ehk “Elu loopealsetele” projektikoordinaator Annely Esko koos kohalike poollooduslike koosluste hooldajatega. Marsruut on Koguva, Üügu panga ja Lõetsa küla loopealsed. Tutvume ka Üügu ja Püssina pangaga. Selga tuleks panna mugav ja ilmale vastav riietus. Piknik Üügu pangal on korraldajate poolt. Buss väljub Kuressaare bussijaama tagusest parklast kell 10, tagasi sõidetakse orienteeruvalt kell 15.

Eelregistreerimine kestab 21. maini või kohtade täitumiseni – keskkonnahariduse spetsialist Maris Sepp, tel 53 047 882, maris.sepp@keskkonnaamet.ee.

Annely Esko
projektijuht