Sõjavaramuuseumis avatakse näitus Kaitseliidu mundritest ja sümboolikast

RINGITEHTUD MANNEKEENID: Margus Sinimetsa (vasakul) sõnul tuli pea kõik mannekeenid väiksemaks teha, et neile mundrid selga mahuks. Paremal seisab Olavi Grünberg.  Foto: Tambet Allik

RINGITEHTUD MANNEKEENID: Margus Sinimetsa (vasakul) sõnul tuli pea kõik mannekeenid väiksemaks teha, et neile mundrid selga mahuks. Paremal seisab Olavi Grünberg. Foto: Tambet Allik

Alates laupäevast saab Orissaare lähedal asuvas Saaremaa sõjavara muuseumis näha aegade suurimat Kaitseliidu mundrite ja sümboolikanäitust.

Sõjavaramuuseumi ühe eestvedaja Margus Sinimetsa sõnul on näituse nimi “Kaitseliit –taasloomisest taasloomiseni” vägagi kõnekas, hõlmates perioodi 1925. aastast kuni Saksa okupatsiooni aegse Omakaitseni 1944. aastal ja aastakümnete järgset Kaitseliidu taasloomise aega 1990. aastal.

“Teatavasti läks Kaitseliit Vabadussõja lõppedes laiali. Pärast kommude mässu detsembris 1924 tuldi aga uuesti kokku. Juba jaanuaris 1925 anti välja käskkiri Kaitseliidu taasmoodustamiseks, 1940. aastal Kaitseliit desarmeeriti ja saadeti laiali. 1941. aastal moodustati endise Kaitseliidu baasil Omakaitse, mille tegevus lõppes punaarmee sissetungiga 1944. aastal. Kaitseliidu teistkordne taasloomine toimus 1990. aastal,” selgitas Sinimets.

Mõte teha selline näitus tekkis pärast aasta alguses Pärnu muuseumis toimunud Kaitseliidu-teemalist näitust, kuhu läksid ka eksponaadid Saaremaa sõjavara seltsi kogudest. “Eriti vormide osas jäi see näitus nõrgaks,” leidis Sinimets. “Meie näitusel on väljas kõik see, mida Eestimaa muuseumidest ja erakollektsioonidest Kaitseliidu kohta koguda õnnestus,” lubas ta.

Orissaare näituse kaaskuraator Olavi Grünberg täpsustas, et kui Pärnus anti ülevaade Kaitseliidu loomisest kuni tänapäevani, siis Saaremaa näitus hõlmab konkreetselt perioodi 1925. aastast 90-ndate alguseni. Pearõhk on pandud sõjaeelse Kaitseliidu mundritele ja sümboolikale.

Orissaare näitusel on väljas paarkümmend mundris mannekeeni. Lisaks materjali naiskodukaitse, noorkotkaste ja 1990-ndatest tänapäevase Kaitseliidu algusaegade kohta. Mitmete mannekeenide juurde tuleb ajastukohane relv. Lisaks on eksponeeritud Kaitseliidu paljude malevate ajaloolised käesidemed. Näituse ainukeste koopiatena on eksponeeritud sõjaeelse Kaitseliidu malevkondade lipud.

Peale uue näitusesaali ehitamise murede teevad Sinimetsa sõnul näituse ülespaneku keeruliseks tänapäevased hiiglasemõõtu mannekeenid.

“Tollased inimesed olid tunduvalt lühemad. Oleme Olaviga pea kõik mannekeenid ümber teinud, et neile munder selga mahuks,” rääkis ta.

Tekstiili eksponeerimiseks on tagatud vastavad tingimused, esemed ei saa päevavalgust, toimib putukatõrje ja õhuvahetus vitriinides. “Ja ei mingit isetegevust. Pole nii, et vahetan Tartu maleva pagunimärgi Saaremaa oma vastu,” rõhutas Margus Sinimets.

Mundreid ja sümboolikat andsid oma kogudest näitusele Eesti sõjamuuseum, ajaloomuuseum ja Kaitseliidu muuseum. Lisaks kuus erakollektsionääri. Suure panuse andis ka rahvusarhiiv, kust saadud andmete järgi püütakse näitusel järgida pisemaidki vormikandmise detaile. Korraldajad tänavad abi eest ka kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu Saaremaa malevat.

Näitus jääb avatuks selle aasta lõpuni. Väiksemas mahus aga ka pikemaks ajaks. Tegijad kutsuvad nii kohalikke kui ka turiste muuseumi aktiivselt külastama, sest lisaks Kaitseliidu näitusele näeb seal ajaloolisi relvi, muud sõjavarustust ja avatud on ka Vabadussõja saal.