Haigekassa nüsib ravimahte (25)

MIDA TOOB TULEVIK TAASTUSRAVIOSAKONNALE? Teist päeva Kuressaare haigla juhina töötav Märt Kõlli ei osanud eile seda veel öelda. Fotol ka õde Liivi Niitvägi. RAUL VINNI

MIDA TOOB TULEVIK TAASTUSRAVIOSAKONNALE? Teist päeva Kuressaare haigla juhina töötav Märt Kõlli ei osanud eile seda veel öelda. Fotol ka õde Liivi Niitvägi.
RAUL VINNI

Haigekassa kavatseb Kuressaare haiglas rahastada senisest vähem ambulatoorse eriarstiabi ravijuhtusid, statsionaarse taastusravi mahtu vähendada aga poole võrra.  

Kui esimeseks poolaastaks olulisi muudatusi senises lepingumahus ette näha ei ole, siis teisel poolaastal on planeeritud ambulatoorse eriarstiabi – neuroloogia, pulmonoloogia, reumatoloogia – juhtude vähendamine. “Statsionaarses taastusravis on aga planeeritud pool teenuse mahust üle viia kõrgema etapi haiglasse,” ütles Kuressaare haigla ravijuht Marje Nelis.

SA Kuressaare Haigla juhatuse liikme Märt Kõlli sõnul tähendab see teise poolaasta statsionaarse taastusravi mahu vähenemist 46 ravijuhu võrra.

Küsimusele, kas see, kui Kuressaare haiglast saaks statsionaarset taastusravi poolsada inimest vähem, oleks suur löök haiglale ja maakonna elanikkonnale, vastas Kõlli: “See on tõesti ebameeldiv, aga ärgem nii väga kiirustagem – need otsused ei ole veel lõplikud.”

Marje Nelis lausus, et lepingumahu muudatuste kohta ta midagi konkreetsemat öelda siiski ei saa. “Läbirääkimised käivad. Õendusabi ja haiguste ennetuse pakkumus tuleb käesoleva aasta alguses,” ütles Nelis. Ka Kõlli hinnangul on kavandatavatest muudatustest ja nende mõjudest alles vara rääkida.

Märt Kõlli rõhutas, et leping haigekassaga ei ole alla kirjutatud ning on veel vara kommenteerida võimalikke muudatusi haigla töös. “Ka seda, kuskohas oleks ravijuhtude vähenemised haiglale kõige letaalsemad. Kindlasti räägime haigekassaga läbi, et asi läheks teistmoodi, kui nemad seda praegu näevad.”

Haigla nõukogu esimehe Reet Tuisu hinnangul on haigekassa lepingupakkumusega seonduv praegu alles toores teema ja kommenteerida saab alles pärast jaanuari teises pooles toimuvat nõukogu koosolekut.

Linnapea Madis Kallase sõnul pole ta veel jõudnud end haigekassa lepingupakkumuse detailidega kurssi viia. Siiski leiab ta, et Kuressaare haiglat ei tohiks teiste üldhaiglatega päris ühele pulgale seada. “Merelise asukoha tõttu ei saa me igal kellaajal mandrile arsti juurde minna ning sõit sinna on oluliselt kulukam ja keerulisem.”

Maavanem Kaido Kaasik oli haigekassa plaane kommenteerides linnapeast sõnakam. “Eks sellise poliitika eesmärk võib-olla ongi äärealadel elu vaikselt välja suretada,” leidis Kaasik. “Haigekassa on ju varemgi rahastamist vähendanud – paar aastat tagasi päevakirurgia puhul seoses Hanvari kliinikuga,” lisas ta.

Kaasiku sõnul püüdis maavalitsus tollal haigekassaga sel teemal läbi rääkida, ent tulutult. “Tookord, kui seoses päevaravi mahu vähendamisega haigekassale kirjutasime, saadeti meid sõna otseses mõttes pikalt. Soovitati: minge kohtusse ja kuulake, mis teile seal räägitakse.”

Kaasiku hinnangul polnud ka siiani järjekordade tõttu eriarsti juurde pääseda just lihtne.

“Ise ootasin silmaarsti juurde pääsemiseks järjekorras kolm kuud,” tõi ta näite. “Arstidel tegelikult aega ju oleks, aga asi on rahastamises. Mul on mulje jäänud, et nuumatakse pealinna ja Tartu haiglaid, ülejäänud jäävad aga vaeslapse ossa.”

Maavanem Kaasik tõdes, et saartelt mandrile arsti juurde minna on saarte elanikele tülikas ja kulukas ettevõtmine. “Ega see ole nii nagu Raplas või Paides, et käin korraks supsti Tallinnas ära!”

Loe ka maavanemate pöördumist http://www.saartehaal.ee/2016/01/06/avalik-kiri-arge-suurendage-aaremaastumist/

ja juhtkirja http://www.saartehaal.ee/2016/01/06/juhtkiri-ole-terve/

 

FacebookLinkedInJaga