Elektriautod peavad jõudsalt vastu (6)

RAHUL: Lääne-Saare valla sotsiaaltöö vanemspetsialist Liina Kohu on üks nendest, kes igapäevaselt elektriautoga ringi vurab. TAMBET ALLIK

RAHUL: Lääne-Saare valla sotsiaaltöö vanemspetsialist Liina Kohu on üks nendest, kes igapäevaselt elektriautoga ringi vurab.
TAMBET ALLIK

Sotsiaalministeeriumi poolt omavalitsustele üleantavad elektriautod on vaatamata algsetele üsna skeptilistele arvamustele tublisti vastu pidanud.

Kolm aastat tagasi üle Eesti laiali jagatud Mitsubishi elektriautode kohta arvati, et Eesti tingimustesse need ei sobi ning lagunemise korral on nendele varuosade hankimine pea sama kallis kui auto ise. Kartused pole siiski tõeks osutunud ning autod on hästi vastu pidanud, kalleid ülalpidamiskulusid autod nüüd endale saanud omavalitsused ei karda.

Saare maakonda tuli 2012. aastal 37 elektriautot, need kõik on siiani ka kasutusel. Autode läbisõit küündib keskmiselt 20 000–30 000 kilomeetrini. Vaid ühe, Lääne-Saare valla, enne Lümanda vallavalitsuse käes olnud auto läbisõit ületab 110 000 kilomeetrit.

Mustjala vallavanem Kalle Kolter kinnitas Saarte Häälele, et nemad on elektriautoga väga rahul. Valla sotsiaaltööks mõeldud ja 24 000 km läbi sõitnud autot hoitakse talvel ilusti garaažis ja probleeme käivitamisega ei ole. “Auto on heas konditsioonis, ühe väikese põhiaku oleme garantii korras ära vahetanud,” nentis Kolter.

Rahulolemist kinnitas ka Salme valla sotsiaaltöötaja Karin Kilter. Suuremat remonti pole seni vaja läinud.

Lääne-Saare valla infotöötaja Merike Lipu ütles, et ka nemad on oma viie autoga rahul. Suuremaid kulusid oodata ei oska, kuna seni on autod vastu pidanud. Samal seisukohal on ka 15 autot omav Kuressaare linnavalitsus.

Ka sotsiaalministeeriumile teadaolevalt on autode seisukord hea. “Meieni ei ole jõudnud infot mingite tüüpvigade või puuduste kohta,” märkis ministeeriumi meedianõunik Oskar Lepik. Tema sõnul on mitmed omavalitsused avaldanud suisa soovi elektriautosid juurde hankida.

Mitsubishid müünud ja nende hooldusega tegeleva AS Silberauto Kuressaare esinduse teenindusjuht Urmo Arikas ütles, et esialgu suhtuti elektriautodesse küll pigem skeptiliselt, kuid hiljem on saadud valdavalt positiivset tagasisidet.

“Kasutajad ütlevad, et see on hea linnaauto,” märkis Arikas. Pikemate vahemaade läbimiseks ja talvisteks sõitudeks sobib see tõepoolest mõnevõrra vähem. Samas tõi Arikas välja, et on ise Mitsubishi i-MiEViga sõitnud ka Tallinna ning koos laadimistega võttis see aega alla nelja tunni.

Siiani ei ole Arikase sõnul veel kuulda olnud, et sõiduulatus mõnel masinal vähenenud oleks. Umbes kaheksa kuni kümne aasta möödumisel peaks aga aku töövõimsus vähenema umbes 25% võrra.

Elektriliste probleemide tõttu on tulnud vahetada aku vaid kahel maakonda toodud sotsiaalministeeriumi elektriautol.

Nimelt koosneb i-MiEVi akukomplekt 88 väiksemast liitium-ioonakust ja kui ühel neist mingi tõrge on, annab auto veateate. Auto sõidab edasi, kuid sõiduulatus väheneb, selgitas Arikas.

Tehnilise seisukorra poole pealt tõi Urmo Arikas välja, et üht-teist on elektriautodel välja vahetatud, kuid üldiselt on need heas korras. “Et midagi järjekindlalt laguneks, seda pole,” lisas ta. Mõnikord tuleb elektriautodel, nagu ka tavalistel autodel, ette käivitusmuresid.


Andmete salvestaja sõi akusid

Urmo Arikas tõi omapärase seigana välja, et kui elektriautod seisid õues, polnud käivitamisega üldiselt probleeme.

Juhul kui elektriauto oli pikemaks ajaks näiteks garaaži pargitud, võis andmete salvestamise seadeldis aga tavapärasest enam voolu võtta, kuna see jäi nii-öelda aktiivselt oma asukohta otsima. Olles paksude seintega hoones, polnud see tal aga võimalik. Seade võttis vajaliku voolu akudelt.

Arikas selgitas, et auto külge ühendatud seade võtab voolu ka siis, kui auto seisab. Pärast seda, kui autod üle anti, on osaliselt seetõttu lastud mõnel need seadmed ära võtta.

Raido Kahm, Raul Vinni