Pistiseafääri võis käivitada Türgi odav hind (9)

Tallinna Sadam ei saa kommenteerida järeldusi, et Kiil ja Kaljurand, kes teadsid, et laevade ostmiseks võib kulutada 120 miljonit, leidsid just türklaste odava pakkumise tõttu võimaluse sogasest veest suur kala püüda. TALLINNA SADAM

Tallinna Sadam ei saa kommenteerida järeldusi, et Kiil ja Kaljurand, kes teadsid, et laevade ostmiseks võib kulutada 120 miljonit, leidsid just türklaste odava pakkumise tõttu võimaluse sogasest veest suur kala püüda.
TALLINNA SADAM

AS-i Tallinna Sadam endised juhid võisid loobuda väga head hinda pakkunud Türgi tehaselt nelja laeva tellimisest seepärast, et poolakatele makstavasse kõrgemasse hinda sai peita ka loodetud altkäemaksumiljonid.

Kaks kuud tagasi kinnitas endiste sadamajuhtide Allan Kiili ja Ain Kaljuranna kriminaalasja prokurör Laura Feldmanis, et kahele Poola laevaehitusfirma juhttöötajale on esitatud kuriteokahtlustus altkäemaksu andmises. Portaal Onet.pl avalikustas, et Remontowa Shipbuilding’i president Andrzej Wojtkiewicz ja juhatuse liige Jan Paszkowski kandsid juba varem Tallinna Sadama endisele juhtkonnale üle ligikaudu 800 000 eurot. Kokku pidi altkäemaksuks kuluma 1,2 miljonit eurot.

“Kahtlustuse järgi anti altkäemaksu praamide ehitamise lepingu sõlmimise eest osaühinguga TS Laevad,” ütles Laura Feldmanis novembris BNS-ile.

Poolakate info asetab uude konteksti riigikogu liikme, Tallinna Sadama korruptsiooni uurimiseks moodustatud komisjoni esimehe Artur Talviku eelmisel nädalal tehtud avaldus, et Poolast ja Türgist tellitud identsete parvlaevade hind erineb 17,5 miljonit eurot.

Pistis ostuhinnas?

Sadam pole Talviku avaldust kinnitanud ega ümber lükanud, viidates laevatehastega sõlmitud konfidentsiaalsuslepingutele. Küll aga teatas Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsioonijuht Sirle Arro Saarte Häälele, et Poola hind oli pigem turuhinnaga sarnane, aga Türgi oma “suurusjärgu võrra odavam”. Muide, novembris kirjutas Onet.pl, et kaks laeva lähevad maksma ligi 290 miljonit zlotti ehk üle 64 miljoni euro. See teeks ühe Poola laeva hinnaks 32 miljonit, Türgi omal 28 miljonit.

Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saar kirjutas teisipäeval ajalehes Lääne Elu, et ehk kavandati altkäemaks just Poola laevade ülepaisutatud ostuhinna sisse. “Korruptsioonikirjanduses tuntakse sedasorti altkäemaksu praktikat (vene keeles otkat, inglise keeles kickback) ja sel juhul on Eesti riigifirma esindajad käitunud viisil, nagu nad opereeriksid võõra rahaga,” osutas Jüri Saar.

Kuidas Kiil ja Kaljurand poolakateni jõudsid, kui Türgi Sefine pakkumus oli suurusjärgu võrra odavam? Sefine 27. septembri 2014 pakkumuse järgi ehitanuks nad esimese laeva valmis juunis 2016, teise juulis ja kolmanda augustis. Neljanda kohta teatasid türklased, et saaksid laeva valmis suvel 2017. Laeva toomine Türgist Eestisse võtab 23 päeva, enne liinile minekut tuleb arvestada veel umbes kahe nädalaga, selgitas Sirle Arro. “1. oktoobriks 2016 ei oleks kolmas laev liinile jõudnud ja Tallinna Sadam oli sunnitud võtma kolmanda ja neljanda laeva ehitamiseks järgmise pakkumise.”

Kuid 2014. a septembri alguseks ei teinud laevaehitushankele pakkumist mitte ükski tehas. Sadama pressiteates 5. septembril väitis Allan Kiil, et laevanduses ongi taoline hankemenetlus üsna erandlik, selle asemel on tavaks pidada otseläbirääkimisi. 9. septembril valis Tallinna Sadama nõukogu uuesti juhatuse esimeheks Ain Kaljuranna ja liikmeks Allan Kiili, kes asusid laevatehastega läbi rääkima.

Liiga täpsed nõuded

Kõneluste tulemusel tegid oma pakkumised Sefine, Remontowa ja üks Soome laevaehitaja. Sirle Arro kinnitusel poleks ükski suutnud õigeks ajaks valmis ehitada nelja laeva. Kuid miks ei soovinud sadam raha kokku hoida ja tellida kõiki laevu Türgist, rentides neljanda aluse saabumiseni vajadusel lisalaeva? Sirle Arro väitel oli MKM-i hankes väga täpselt määratletud, millised peavad laevad olema. “Tallinna Sadamal ei õnnestunud selliseid laevu renditurult leida ja neid ei pakutud ka avalikule rahvusvahelisele hankele,” lisas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Mihkel Loide sõnul eeldab MKM, et teenust osutatakse 1. oktoobrist nelja uue laevaga. “Küll aga ei saa välistada olukorda, et teatud perioodil sügis-kevad-talvel üksnes kolmega,” sõnas Loide. Ta viitas praegusele olukorrale, kus Virtsu-Kuivastu liinil on graafik reisijateveo nõudluse vähesuse tõttu selline, mida on võimalik teenindada ka ühe laevaga.

Sirle Arro sõnul ei saa Tallinna Sadam kommenteerida järeldusi, et Kiil ja Kaljurand, kes teadsid, et laevade ostmiseks võib kulutada 120 miljonit, leidsid just türklaste odava pakkumise tõttu võimaluse sogasest veest suur kala püüda. Ehk siis otseläbirääkimistel lepiti poolakatega kokku, et Tallinna Sadam maksab laevade eest oluliselt suurema summa, kuid selles sisaldub ka eestlastele makstav pistis. Poola tehas on kõik süüdistused tagasi lükanud.

Loe ka juhtkirja lk 5.