Merekultuuriaastal rohkem mere poole (1)

KISUB NAERULE: Saarlaste jaoks on merekultuuriaasta alanud optimistlikult. Seda tõendavad arupidamisest osa võtnud Rein Sepa, Ergo Oolupi, Jaanis Prii, Heli Jalaka ning tagareas istuvate Tõnis Kipperi ja Margus Hieti naerul näod.  TAMBET ALLIK

KISUB NAERULE: Saarlaste jaoks on merekultuuriaasta alanud optimistlikult. Seda tõendavad arupidamisest osa võtnud Rein Sepa, Ergo Oolupi, Jaanis Prii, Heli Jalaka ning tagareas istuvate Tõnis Kipperi ja Margus Hieti naerul näod.
TAMBET ALLIK

Eilsel kohtumisel Saare maavalitsuses võtsid Saare maakonna kultuuritöötajad, Eesti meremuuseumi projektijuhid, maa- ja linnavalitsuse spetsialistid, mittetulundusühingute ja seltside eestvedajad luubi alla merekultuuriaasta üritused maakonnas.

Kohtumise avanud Saare maavanem Kaido Kaasik rõhutas merekultuuri osa terve maakonna majandus-, haridus- ja kultuurielus, tunnustades neid, kes andnud oma osa merekultuuri edendamisse.

Eesti meremuuseumi projektijuht Karen Jagodin tutvustas üleriigilist merekultuuriaasta programmi, mille kontseptsioon tugineb neljal temaatilisel lainel. Talvekuudel tuuakse esile pärandi- ja kultuuriteemad. Järgmisena (märtsist maini) võetakse fookusesse mereohutus ja -haridus. Juunist augustini kutsub merekultuuriaasta suvine laine inimesi mere äärde ja merele aktiivselt puhkama. Septembrist kuni novembrini on plaanis korraldada tuumakaid arutelusid Eesti kui mereriigi tuleviku üle.

Välja on kuulutatud fotokonkurss “Meri on meie pärand ja ajalugu”. Fotosid oodatakse 29. veebruarini.

Karen Jagodin rääkis ka ideekonkursist, rannaretkedest, haridusprogrammist “Näoga mere poole”, merefestivalist, Eesti armastatuima merelaulu väljaselgitamisest, mereteemadel korraldatavast arvamusfestivalist ja paljust muust selle aastaga seonduvast.

Kuressaare abilinnapea Tiia Leppik, kultuurinõunik Heli Jalakas ja Kultuurivara juht Tiiu Tammsalu andsid ülevaate augustis toimuvatest Kuressaare merepäevadest.

Saaremaa merekultuuri seltsi asutaja ja selle esimene esimees Bruno Pao tuletas meelde saarlaste ja muhulaste ettevõtmisi merekultuuri valdkonnas ja andis vaagimiseks mõnedki ideed, mida seekordsete merepäevade korraldajad võiksid  kavva võtta.

Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa andis teada, et muuseumi tänavused tööd-tegemised, kaasa arvatud lossi päevad ja muuseumiöö, on seotud merelise temaatikaga. Samasisuline mälestuste võistlus kuulutatakse koos merekultuuriseltsiga varsti välja.

Saaremaa merekultuuri seltsi liige Leo Filippov pakkus välja põneva merelise matkamarsruudi Saaremaa läänerannikul, mida saaks läbida jalgratastel. Salme rahvamaja juhataja Maire Sillavee kutsus kõiki 19.–21. augustini kestvale Salme esimesele viikingiturule. “Viikingiturg sellepärast, et kõikjal Euroopas nimetatakse taolisi viikingite üritusi niimoodi,” selgitas Sillavee.

Orissaare valla kultuurijuht Anu Viljaste rääkis Ida-Saaremaal toimuvast. Piirkonnapolitseinik Žanna Kreštšenko ütles, et 7. märtsiks ootavad korraldajad lastelt joonistusi teemal “Oleme mererahvas”. “Jätkuüritusena on meil planeeritud Rüütli spaas 17. märtsil mereohutusalane üritus “Saarlased näoga mere poole”. See on põnev kogupereüritus,” märkis Kreštšenko.

Jaanis Prii Kuressaare kolledžist rõõmustas saarlasi, kes huvitatud merendusalasest teadusest. Koos Tartu Ahhaa teaduskeskusega on kolledžil plaanis üht-teist huvitavat pakkuda suve teises pooles.

Merekultuuri selts on otsustanud kaardistada maakonna kalmistutele maetud merendus- ja kalandustegelaste hauad. Kudjape kalmistu kohta ootab teateid Riida Kask. Temale võib kirjutada aadressil riida.kask@gmail.com või helistada numbril 53 449 048. Seltsi esimees Rein Sepp lisas, et teistele kalmistutele maetud meremeeste (ka sadamatöötajate, kalandustegelaste) kohta võib infot anda kas surnuaiavahtidele või vallavalitsustesse.