Ravimikapi sisu valides tuleb olla kaval

RAUL VINNI

RAUL VINNI

Selveris asuva Südameapteegi juhataja proviisor Merle Meola (fotol) rõhutab koduapteegi puhul seda, et tuleks olla nutikas ja soetada ravimeid, mida saab kasutada mitmel otstarbel.

Näiteks toob ta valuvaigisti, millel on tänapäeval ka palavikku alandav toime. Või siis põletuse esmaabiks mõeldud geel, mida saab kasutada ka väiksemate haavade puhastamiseks.

Saarte Hääle palvel väikese koduse ravimivaru kokku pannud Meola ütleb, et loomulikult võib alati ka apteegist küsida, mis ühe või teise häda korral aitab. Kuid mõned vajalikud medikamendid jms võiksid kodus siiski olemas olla.

Merle Meola sõnul tasub ravimite puhul jälgida mitmeid asju. Näiteks seda, et lastele on olemas omad ravimid, eriti just väiksematele lastele. Veidi suurematele võib anda ka täiskasvanutele mõeldud ravimeid, muidugi mõista väiksemas koguses.

Mida ja kuidas tohib anda, saab teada ravimi infolehelt, mida proviisor soovitab alati lugeda. Isegi kui teatakse, mis ravim see on ja milleks. Samuti soovitab Meola vaadata ravimite aegumistähtaegu, kõik vanad rohud tuleb hävitada.

Vähetähtis pole ka see, et kodune ravimivaru oleks mitmekesine just hooajalisust silmas pidades. Praegusel aastaajal on kindlasti rohkem külmetushaigusi, kuid see ei tähenda, et külmetusevastaseid ravimeid ei võiks suvel ravimikapis olla. Külmetada võib täiesti vabalt ka suvel.

Kindlasti saab ravimeid soetada ka juhtumipõhiselt, näiteks reisima minnes võib alati väiksema koguse kokku panna ja kaasa võtta. Sinna võib lisanduda ka arstimeid, mida igapäevaselt vaja ei lähe. Laevaga Soome või Rootsi sõitvatel inimestel tasub näiteks varuda merehaiguse vastaseid medikamente.

Merle Meola sõnul läheb sellise koduse ravimikapi täitmine, kus on iga lihtsama tõve või häda tarvis vähemalt esmaabirohi olemas, maksma ligikaudu 40–45 eurot.

Kuid kõige paremat rohtu apteegist osta ei saa. See on puhkus. Ka Merle Meola tõdeb, et tegelikult põetakse tänapäeval väga palju haigusi läbi püstijalu. Seda seetõttu, et ei ole võimalik või ei peeta võimalikuks end koju ravima jääda.


Mida panna ravimikappi?

Saarte Häälega koos ravimikapi sisu komplekteerinud Merle Meola tutvustas ka lühidalt, mida ta välja valis.

Esmalt kindlasti igasugu vahendid, mida läheb vaja vigastuste puhul esmaabi andmiseks. Plaastrid, sidemed, desinfitseerivad vahendid. Plaastreid on muidugi erinevaid. Haavaplaastrid on igapäevasemad, hüdrokolloidplaastreid võib peal hoida kuni 7 päeva, pihustatavad plaastrid sobivad väikestele haavadele.

Vähetähtis pole ravimise puhul ka see, et näiteks väike neiu saaks oma näpule printsessipildiga plaastri. Nii mõnigi pisar võib siis hoopistükkis valamata jääda.

Lisaks plaastritele peaks kodus olema ka mitut liiki sidemeid. Erinevate vigastuste korral aitab liigest toestada elastikside.

Loomulikult on vajalikud põletusevastased abivahendid ja külmana toimivaid vahendid. Meola ütleb, et kindlasti ei pea kodus olema nii jäägeeliga kott kui ka pihustatav külmageel. Piisab, kui olemas on üks neist. Haavade järelraviks või ka näiteks naha kuivuse korral aitavad haavasalvid.

Esmaseid valuvaigisteidki on mitmesuguseid. Tänapäeval on neil ka palavikku alandav toime. Siinkohal tasuks aga kindlasti mõelda sellele, et lastele on omad rohud.

Praegusel aastaajal on kindlasti ühed tarvilisemad rohud, mis külmetuse taganema sunnivad. Meola toob näiteks lahustuvaid pulbreid, millest saab palavikku alandava toimega joogi. Neis leidub ka vitamiine.

Kipitava ja käheda kurgu ning nohu vastu on samuti mitmesuguseid ravimeid. Meola soovitab merevee baasil spreisid nii ninahügieeniks kui ka nohu leevendamiseks. Nimelt on tavapärase toimeainega nohurohtu soovitav kasutada mitte üle 3–4 päeva.

Aeg-ajalt kimbutavad meid kõiki ka seedeprobleemid ning seetõttu peaks koduses apteegis olema ka söetabletid. Ja kõige lõpuks on koduses ravimikapis kindel koht termomeetril.