Hundihirm jõudis Muhusse (2)

AIAD ETTE? Priit Saartok ütles, et juhtunu sunnib teda aedu kindlustama. “Kui enne mõtlesid, kuidas loomad aias püsiksid, siis nüüd mõtled, et metsloomad aeda ei saaks,” selgitas ta. SANDER ILVEST

AIAD ETTE? Priit Saartok ütles, et juhtunu sunnib teda aedu kindlustama. “Kui enne mõtlesid, kuidas loomad aias püsiksid, siis nüüd mõtled, et metsloomad aeda ei saaks,” selgitas ta.
SANDER ILVEST

Muhu lambakasvatajatel on põhjust ärevust tunda, sest teadaolevalt esimest korda viimaste sajandite jooksul murdis hunt Muhus lamba.

Kui Lalli küla lambakasvataja Priit Saartok 7. märtsil oma karjamaalt kaheaastase jäära korjuse avastas, selgus lisaks, et 60-pealisest lambakarjast olid ligemale pooled aedikust välja murdnud ja laiali jooksnud. “Ma arvan, et hunt hüppas üle aia,” pakkus Saartok.

22 hirmunud lammast oli varju otsinud mõnisada meetrit eemal aida taga asuvast aedikust, mida ümbritses kaldu vajunud oranž tuisuvõrk. Ehkki lumel oli näha ka lammastele järele tulnud hundi jälgi, hoidis hallivatimeest aedikusse sisenemast ilmselt tuisuvõrgu oranž värv, mis võis kiskjale meenutada lipuliini.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni metsanduse juhtivspetsialisti Roland Rüütli sõnul pole võimalik sajaprotsendiliselt väita, et lamba murdis hunt, sest korjus oli niivõrd hävinud. “Hunt murrab reeglina kõrist, aga korjus oli kährikute, rebaste ja lindude poolt nii ära söödud, et kõri pole olemas,” selgitas Rüütli, kelle sõnul võib siiski 60-protsendilise tõenäosusega väita, et murdja oli hunt. Hundi tegutsemisele viitavad eelkõige jäljed, mida oli sündmuskohal ohtralt.

Priit Saartoki sõnul olevat Tihuse turismitalu ratsasaatjad näinud hunti tema loomadest mõnesaja meetri kaugusel.

Muhu jahiseltsi juhi, staažika jahimehe Heinart Laanevälja sõnul pole tema oma eluaja jooksul kuulnud, et hunt oleks Muhus kodulooma murdnud. “Mina tean ainult seda, mida Kivisoo Martin ütles, et Muhus püüti viimane hunt millalgi ülemöödunud sajandil võrkudega kinni,” rääkis Laaneväli.

Jahimehe sõnul on hunte tulnud Muhusse üle jää Kesselaiult ja mööda väinatammi Saaremaalt, aga pidama pole nad siia jäänud. Alles möödunud aastal nähti üht hunti mööda väinatammi Muhust Saaremaa poole rändamas.

Keskkonnaagentuuri elusloodusosakonna juhtivspetsialist Peep Männil on kindel, et Muhus lamba murdnud hunt on üksik rändav isend. Pesakonnast Muhu saare puhul rääkida ei saa. Hundikari vajab meie oludes eluruumiks 500–1000 km2 suurust maalappi, Muhu saar oma 198 km² suuruse pindalaga jääb karjale kitsaks. Üksik hunt võib Muhusse mõneks ajaks jääda ning välistatud pole see ka kõnealuse looma puhul.

Teated lamba murdmisest on Muhu lambakasvatajad, kes erinevalt saarlastest on seni nautinud kiskjate osas muretut põlve, murelikuks teinud. Aeg-ajalt on muhulaste lambaid kimbutanud küll üleannetud koerad, kuid see on ka kõik.

Muhumaa suurim lambakasvataja Tarvi Valdmets, kelle põhikari koosneb 300 lambast ja kus poegimistega lisandub veel ligikaudu 400 talle, asub murdmiskohast maksimaalselt paari kilomeetri kaugusel. “Oht on muidugi olemas ja ei ole mina selles suhtes üldse valmistunud hundi vastu, nagu Saaremaa lambakasvatajad, kellel paljudel on kõrged aiad ja karjused,” rääkis Valdmets. “Ega see olukord selles suhtes kiita ole muidugi,” tunnistas ta.

Samas on muhulane küsimuse ees, kas kulukate aedade ehitamine tasub end ikka ära, kui hunt on homme võib-olla saarelt juba lahkunud. Muhu lambaid võib Valdmetsa hinnangul säästa asjaolu, et Muhus on hästi palju kitsi ja metssigu, kelle põrsad on huntidele kerge saak.