Muuseumiöö “Öös on laineid” oli Saaremaal rekordilainel

ÖÖ TÄIS MUUSIKAT: Suure panuse andsid muuseumiöö kordaminekusse ka muusikud. Pildil (vasakul tagapool) Eke-Ao Nettan, Sander Teras ja Lennart Aavik. Eespool seisavad Emma Lotta Rand, Lisette Lemba, Riina Juul ja Tarmo Berens. Foto: IRINA MÄGI

ÖÖ TÄIS MUUSIKAT: Suure panuse andsid muuseumiöö kordaminekusse ka muusikud. Pildil (vasakul tagapool) Eke Ao Nettan, Sander Teras ja Lennart Aavik. Eespool seisavad Emma Lotta Rand, Lisette Lemba, Riina Juul ja Tarmo Berens.
Foto: IRINA MÄGI

Muuseumiöö 2016 “Öös on laineid” tõi Saaremaal muuseumidesse umbes kaks tuhat inimest.

Saaremaa muuseumi kultuurharidustöö osakonna juhataja Anna-Liisa Õispuu rõõmustas, et vaatamata veidi vihmasele ilmale purustati sel aastal külastajarekord. Kuressaare linnust külastas muuseumiööl 1574 inimest, kellest kolmandik olid lapsed. Mullu oli külastajaid 1562. Esmakordselt muuseumiööl avatud olnud Aavikute majamuuseumi külastas 131 inimest.

“Perenaise sõnul veetis osa külastajaid seal lausa üle kahe tunni detailselt ekspositsiooni uurides ja kunagiste elanike kohta huvitunult küsimusi esitades,” märkis Õispuu. Menukaks osutus ka tasuta bussiring, mis viis muuseumiöölised Aavikute majamuuseumi eest Lümanda lubja- ja tõrvaparki ja Mihkli talumuuseumisse ning tõi tagasi Kuressaarde.

Rikkalik programm

Muuseumiöö õnnestumisele tuli kindlasti kasuks rikkalik programm. Näiteks linnuses oli sisse seatud Saaremaa merekultuuri seltsi merejuttude tuba, meremeheoskuste tuba ja kalameeste tuba. Lisaks andsid linnuses tooni paljud muusikud. Eri saalides esinesid Kuressaare muusikakooli õpilased, vanamuusikaansambel Rondo, muusikakooli saksofonikvartett ja Tallinna muusikakeskkooli flöödimängija Siret Sui.

Õispuu märkis siiski, et päris kõiki ideid ei jõutudki ellu viia. Nimelt oli algselt plaanis kokku kutsuda kõik Saaremaal kultuurialal tegutsevad Laine-nimelised. Inspiratsiooni selleks andis muuseumiöö tänavune nimi “Öös on laineid”. “Ehk saame selle vahva idee teoks teha mõnel järgmisel korral, merekultuuriaasta ju kestab,” avaldas ta lootust.

“See õhtu ja arvukas külastajaskond andis rõõmsa energiasüsti ja teadmise, et meie tegemised lähevad paljudele korda. Pakun, et sedasama tundsid sel ööl muuseumitöötajad üle Eesti,” võttis Õispuu kordaläinud õhtu kokku.

Mereajaloolase Bruno Pao sõnul tundsid külastajad end muuseumiööl koduselt. “Ei olnud vaja maksta, kõik uksed olid lahti, igale poole sai vaadata ja kiigata. See kõik jättis tervikliku mulje,” märkis Pao.

Mereajaloolase oma ülesanne oli muuseumiööl näidata ja tutvustada kahte dokumentaalfilmi 1980. aastate algusest, mille stsenarist ta toona oli. “Meremeeste maa” ja “Meri ukse all” valmisid režissöör Toivo Kuzmini käe all. Pao sõnul tegid nad koos Kuzminiga kokku kaheksa filmi. Ta meenutas, et filmitegemise juures oli stsenaristi roll väga oluline, kuna sõnu oli vaja targalt seada. “Seal ei saanud pikalt lobiseda.”

Muuseumiöölisi jagus ohtralt ka maapiirkondadesse. Mihkli talumuuseumi teadur Tiina Ojala ütles, et Vikil oli muuseumiöölisi umbes 115. “Arvan, et need, kes kohal käisid, ei kahetse,” lausus Ojala. Veidi vihmase ilma tõttu tuli küll kolida puhkeplatsile, kus on katusealune, kuid plaanitud ettevõtmised katki ei jäänud.

Tehislained basseinis

Angla tuulikumäel oli külastajaid umbes 80. Eriliseks tegid sealse muuseumiöö rahvatantsu- ja pillirühm Viltukas Leedust Vilniusest. Anu Noor Anglast ütles, et Läti ja Leedu rahvakultuurikollektiividele on Angla tuulikumägi tuttav ja kodune paik. “Suhted on meil juba aastate pikkused ja seepärast meile ka esinema tullakse,” märkis ta.

Muhu muuseumi tegevusjuht Siret Jõeleht ütles, et neid külastas laupäeva õhtul ligemale 70 inimest. Meremehed Veiko Saarkoppel, Margus Ling ja Mihkel Abe rääkisid oma kaugetest merereisidest ja põnevatest juhtumitest merel.

“Kuna kuulajate seas oli rohkem naisi, siis said vastused ka nn perenaiselikud küsimused, kuidas ja kes laevas koristab, kes pesu peseb jne,” lausus Jõeleht. Vestlus kujunes lausa kolme tunni pikkuseks ja Jõelehe sõnul oleks umbes sama kaua võinud veel jutustada, kuna huvitavaid lugusid meremeestel jagus.

Muuseumiööl oli avatud ka TTÜ Kuressaare kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskus, mille katsebasseinis sai näha tehislaineid ja järele proovida, kuidas kaasavõetud paadikesed lainetuse välja kannatavad.

Üle Eesti võttis seekordsest kaheksandast muuseumiööst osa üle 106 000 inimese ja seda hoolimata vihmasest ilmast ja samale õhtule langenud Eurovisioni finaalvõistlusest. Muuseumiöö kommunikatsioonijuht Triin Männik ütles, et ürituse fenomen võib olla seotud asjaoluga, et selle algusaeg langes kokku ajaga, mil paljud suuremad ja ka väiksemad Eesti muuseumid end üsna sihilikult värskendama ja arendama hakkasid.

“Valmisid uued ja põnevad ekspositsioonid ja mis kõige olulisem, väärtusliku teadustöö kõrval hakati ehk varasemast mõnevõrra rohkem ka publikule mõtlema,” lisas ta.

Männik selgitas, et vaid kolmandik külastajatest nimetab põhilise põhjusena tasuta sissepääsu. “Teine kolmandik ütleb, et nemad tulevad muuseumiööle, sest siis näeb midagi sellist, mida muidu ei näe –  kõik need eriprogrammid, eriekskursioonid, ebatavalised külalised ja üritused.” Viimase kolmandiku paneb tema sõnul liikuma muuseumiöö eriline õhkkond.

Triin Männik märkis, et tema meelest on muuseumiöös viimastel aastatel märgata ka teatud võistluskirge.

“Kelle eriprogrammid on põnevamad? Millistes muuseumides käimisest inimesed pärast kõige rohkem räägivad?” Üritused mõeldakse tema sõnul läbi nii, et inimesed tahaksid hiljem muuseumi ka tagasi tulla.