Laevanduse aastaraamat 2016 jõudis lugejateni

“Eesti merekultuuriaastal meenutame ajalugu ja vaatame tulevikku. Aastaraamatu 22. köites on nii nagu ikka ka ülevaade laevaregistrist ja muud teavet merendusest,” annab trükise koostaja Enn Kreem teada.

Möldri küla Insu talu peremees, Antarktika ekspeditsioonidel osalenud Eesti polaarklubi asutajaliige, Eesti teaduste akadeemia polaaruuringute komisjoni liige, raamatute ja dokumentaalfilmide autor, endine tele- ja raadiomees, Eesti laevaomanike liidu peasekretär Enn Kreem on ise avaldanud loo “Kilde lähiminevikust”. Artiklis toob autor välja palju huvitavaid fakte ja algatusi, mis ühel või teisel põhjusel ei ole ellurakendamist leidnud.

Merekultuuriaastal tasub meenutada, et juba 19 aastat tagasi valmis sihtasutuse Eesti Merekultuuri Fond projekt ja põhikiri. Fondi eesmärkideks seati heategevus Eesti merekultuuri toetamiseks rahaliste vahendite sihipärase kogumise kaudu; stipendiumide ja abirahade jagamine üksikisikutele (merendustegelastele, teadlastele, õppejõududele, üliõpilastele ja õpilastele), osalemine Eesti merekultuuri objektide ja institutsioonide finantseerimisel (ajalooliste laevade restaureerimine, konserveerimine, allveearheoloogiliste ekspeditsioonide toetamine, mitmesuguste merekultuuri- ja merehariduse- alaste trükiste avaldamise toetamine jne).

Fondi kavatseti finantseerida Soome merenduses toimiva rahastamisskeemi eeskujul. Paljudele see skeem aga ei sobinud ja Eesti merekultuuri fond jäi asutamata. “Ometi oleks vaja fondi või sihtasutust merendustegelaste esiletõstmiseks,” rõhutab Enn Kreem.

Riina Aasma ja Maivi Kärginen annavad ülevaate rannarahva tegemistest.

“Tänapäeval võib küsida, kes see rannarahvas siis on. Kalur, kaupmees? Mere ääres elav inimene? Õiget vastust sellele vist polegi, sest rannaalade elanikkond pole kunagi olnud üheselt defineeritav – see on alati segu erinevatest kultuuridest, elukutsetest ning isegi rahvustest. Ühiseks nimetajaks on armastus mere vastu, oskus koos merega elada,” kirjutavad autorid.

Eesti meremuuseumi teaduri Vello Mässi kirjutises on hea sõnum mereajaloo huvilistele – Eesti merenduse ajalugu saab kaante vahele. Ettevõtmise eesotsas on merendusnõukoja saarlasest president, viitseadmiral Tarmo Kõuts. Mereajaloolane Bruno Pao on juba kaastööga alustanud. Teose koostajate koostööpartnerid on ka Saaremaa muuseum ja Saaremaa merekultuuri selts.

187-leheküljelisest raamatust leiab huviline veel hulganisti materjale meremeeste elust ja tegemistest.