Kodus treenimine nõuab tahtejõudu

ÄRA TEE VALESTI: Juhan Mikkori ja Marit Berendsoni sõnul tuleb ka kükke õigesti teha – keha ei tohi kükitades ette vajuda.
MAANUS MASING

Järjepideva treeningu aluseks on meelekindlus ja motivatsioon. Eriti läheb neid omadusi vaja inimestel, kes higistavad koduseinte vahel telekapuldi ja diivani vahetus läheduses.

Spordikomitee asutajate Marit Berendsoni ja Juhan Mikkori sõnul on igasuguse trenni puhul esialgu kõige raskem ülesanne harjumuse tekitamine. Nimelt võetakse treeningplaan tihtipeale alguses liiga suurelt ette. “Kui enne ei ole trenni tehtud ja siis pannakse kohe neli päeva nädalas, siis üldiselt mingil ajal loobutakse,” nendib Juhan ja lisab, et alustada tasub rahulikult. Piisab ka ühest korrast nädalas ning sealt saab juba edasi minna ja koormust järk-järgult tõsta.

“Keha vajab puhkuseks aega ja korrektset sööki,” lisab Marit ja toonitab, et tulemusi näeb ka siis, kui 1–2 päeva nädalas järjepidevalt harjutada. 3–4 päeva peale tasub tema hinnangul minna siis, kui on juba mõnda aega trennis käidud.

Trenniaeg sõltub mõlema sõnul treeningu intensiivsusest ja ka inimesest endast. “Ei ole nii, et ainult kümnest minutist alates on trenn. Igasugune liikumine on hea,” märgib Juhan, viidates, et igatahes on parem teha midagi, kui üldse mitte midagi. “Kui teed hommikuti nii palju kätekõverdusi, kui jaksad, siis on sellest ikka mingil määral kasu.”

Harjutused peegli ees

Algajate puhul võib kodus treenimise kahjuks rääkida aga see, et harjutusi hakatakse valesti tegema. “Kui midagi on valesti õpitud, siis seda parandama hakata on raskem kui nullist alustada,” nendib ta oma kogemuse põhjal. Seda tuleb ette näiteks kükkide puhul. “Keha ei tohi ette vajuda, vaid peab püsti olema, aga kodus seda eriti ei jälgita,” tõdeb Juhan.

Seetõttu soovitab ta võimalusel treenida peegli ees või siis ennast filmida. Nii saab pärast kehaasendit vaadata ja seda vajaduse korral korrigeerida. Mariti sõnul tasubki alustada harjutustega, kus kasutatakse oma keharaskust. Kangid ja hantlid võib kodus esialgu kõrvale jätta.

Seada tuleks ka eesmärgid, nii pika- kui ka lühiajalised. Viimaste sekka ei tohiks kuuluda kaalulangus. “Paljud tahavad kiiresti kaalu kaotada, aga kui kilogrammid kiiresti ei kao, siis loobuvad trennist,” tõdeb Juhan. Kaalu allasaamine võiks olla pigem pikaajaline eesmärk. Lühiajaliseks sobib näiteks see, et teen kuu aega järjest kaks korda nädalas trenni ja seejärel juba kaks kuud. Samuti võib lühiajaliseks eesmärgiks võtta mõne harjutuse kordade arvu.

Ideaalis võiks Mariti sõnul trenniaega vahetada: “Kehale meeldib, kui ei ela rutiinis.” See tähendab, et vahel treenid hommikuti, vahel õhtuti…

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.