Lossis saab vaadata enam kui saja aasta taguseid muinasleide (1)

EI JÕUA MUUSEUMI: Muuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Garel Püüa tõdeb, et jätkuvalt on probleemiks see, et juhuleiud, aga ka detektoristide saak ei kipu tihti avalikkuse ette jõudma.
MAANUS MASING

Eilsest on Kuressaare linnuses avatud TLÜ arheoloogia teaduskogus valminud näitus “Arheoloogilised välitööd Eestis 2016”, mille üks osa on väljapanek sada ja rohkem aastat tagasi Saaremaal leitud muinas­esemetest.

Rändnäitus liigub aasta lõpuni mööda Eesti teadus- ja kultuuriasutusi ning tutvustab laiale avalikkusele kõige värskemaid Eestimaal tehtud arheoloogilisi avastusi ja uurimistulemusi kiviajast kuni uus­ajani välja. Näituse on koostanud Ülle Tamla, Kristi Tasuja ja Irita Kallis, kujundanud Katrin Koch-Maasing.

Muuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Garel Püüa tõdes, et kuna Saaremaalt mullu väga atraktiivseid leide ette näidata ei olnud, lisati väljapanekusse vitriinid esemetega 1865. aastal tegutsema hakanud Saaremaa Uurimise Seltsi (Verein zur Kunde Oesels, Saaremaa muuseumi eelkäija) arheoloogiakogust. Valdavalt on tegu 11.–13. sajandisse dateeritud külmrelvade ja ehetega.

Ligi 3000-esemelist kollektsiooni hinnati 1923. aastal üheks “maa rikkaimaist eel­ajaloolistest kogudest”. Väga halva seisukorra tõttu viidi kogu 1924. aastal konserveerimiseks, hindamiseks ja kataloogimiseks Tartu ülikooli arheoloogiakabinetti, kuhu see pidi jääma üheks aastaks. Hiljem leiti, et kollektsiooni põhiosa peab jääma Tartusse. 1947. aastast asub see praeguse Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogus.

Püüa ei osanud öelda, kui palju arheoloogidel tänavu Saaremaal ja Muhus tööd võib olla. Vähemasti Kuressaares peavad nad silma peal hoidma nii kesklinna uuendamistöödel kui ka Pargi lasteaia ehitusel.