Mis paneks lapsed lugema? (1)

“Laste lugemishuvi aitab tõsta raamatukogu koostöö kooli ja lasteaiaga ning lapsevanematega,” kirjutavad Saare maakonna keskraamatukogu direktor Anu Vahter, pearaamatukoguhoidja Maire Rauk ja lasteosakonna juhataja Liilia Kõiv.

Laste aeg on lisaks intensiivsele koolitööle aina rohkem sisustatud huvialaringide ja muu meelelahutusega. Samuti hõivavad suure osa laste ajast arvutid ja nutitelefonid.

Laste vähenenud lugemishuvi üks põhjus on ka see, et osa õpetajaid määrab kohustusliku kirjanduse teoseid liiga jäigalt. Kui kohustuslikku raamatut on raamatukogus vaid kolm-neli eksemplari ja lugeda tuleb just nimelt seda teost, ei midagi muud, lahkub laps raamatuta ega loegi midagi.

Kuna kohustusliku kirjanduse laenutamine on tõesti endiselt probleem, on mõistetav lugejate pahameel pikkade järjekordade üle. Püüame eksemplaride arvu suurendada järelkomplekteerides, kui on allahindlused, ent juhtub, et mõned raamatud on selleks ajaks läbi müüdud.

Otsus kaanepildi põhjal

Paraku on üle maakonna probleemiks kujunenud Nukitsa konkursi läbiviimine. Sellest ei taheta osa võtta. Konkursil osalejate saamiseks võtab raamatukoguhoidja kaasa suure hulga Nukitsa konkursi raamatuid ja läheb kooli või viib ürituse läbi raamatukogus, näidates raamatuid ja andes igast raamatust kiirülevaate. Pärast täidavad lapsed sedelid. Kui küsida aga, kas lapsed on mõnda neist raamatutest ka lugenud, on enamasti vastuseks ei. Otsustatakse kaanepildi või kiirtutvustuse jne järgi.

Tähelepanuväärne on aga lasteaiaealiste laste teadlikkus nn trenditegelaste raamatutest, mida nad ise oskavad teenindajalt küsida.

Meie maakonna raamatukoguhoidjad leiavad, et päris kindlasti aitab laste lugemishuvi tõstmisele kaasa hea ja kõigipoolselt vajalikuks peetav raamatukogu koostöö kooli ja lasteaia ning lapsevanematega. Oluline on aga, et tutvus raamatukoguga algaks juba lasteaias.

Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimisel eelistavad meie raamatukogud eesti algupärast laste- ja noorte ning teadmiskirjandust ja väärt tõlkekirjandust. Raamatute valikul arvestame Eesti lastekirjanduse keskuse kuu raamatu soovitusi, Eesti Kultuurkapitali toetust ja teisi auhindu või tunnustusi teostele. Samuti korraldame lugejate kohtumisi laste- ja noorteraamatute autoritega.

Väikestele lugejatele mõeldes kujundasime keskkogu laenutusosakonda mängunurga ehk nn raamatutelgi, mis on osutunud väga populaarseks ajaveetmise kohaks väikeste laste seas. Mängunurk on läbi akende õue nähtav ja lapsed oskavad oma vanemaid sinna suunata.

Mullu liitus keskraamatukogu erinevate projektidega, mis on seotud laste ja noortega. Näiteks Soome teatriprojekti käigus toimusid Kuressaares etendused, liitumine Loomesuvila ettevõtmistega ja kaubamaja Pisipere poe “Ringlus ja rändlus” raamatuvahetamise projektiga, koostöö noortekeskusega näituste korraldamisel jne. Populaarsust on juurde võitnud lauamängude mängimine raamatukogus, alternatiiv arvutimängudele.

Alates möödunud aastast on veidi muutunud laste kasutajakoolituste vorm. Kokku on sulandunud kasutajakoolitus ja raamatukoguüritus. Kui õpetajad tulevad klassidega raamatukogusse, siis soovitakse kasutajakoolituse kõrval enamasti saada ka ülevaadet mingitel huvitavatel teemadel. Sel aastal on üks meie eesmärke tõhustada tegevust laste lugemisharjumuste kujundamisel ja pöörata selles osas tähelepanu ka erivajadustega lastele.

Kui eelmine, merekultuuriaasta leidis äramärkimist näituste, raamatututvustuste, meisterdamiste ja muude üritustega, siis tähistame me ka alanud laste ja noorte kultuuriaastat mitmesuguste raamatukoguüritustega.

Lõviosa külastajaid rahul

Keskraamatukogu korraldas mullu lugejate rahuloluuuringu, mille küsimustikule vastas 539 inimest. Küsitlus näitas, et raamatukogu külastas kord kuus 55,7% vastanutest, teised harvemini. 70,6 protsendil oli külastuse eesmärgiks raamatute laenutamine.

Raamatukogu pakutavate teenuste kohta arvati enamasti, et kõik vajalik on olemas. Kuid sooviti raamatute tagastamise kasti, lapsehoidu, kohvikut koduste küpsetistega, köitmisteenust, seadmeid vaegnägijatele ja nägemispuudega inimestele, et müüdaks kandekotte raamatukogu logoga jne.

Oli küll erinevaid arvamusi, kuid raamatukogu lahtiolekuaegadega oli rahul 84,4% vastanutest, personali kompetentsusega 73,1%. 85,9% vastanutest leidis, et vajaliku raamatu, ajakirja vms leidmine raamatukogus on lihtne. Keskkogu kirjanduse valikuga oli väga rahul 34% ja rahul 64,4% , perioodika valikuga oli väga rahul 26% ja rahul 72,8% vastanutest. Raamatukogus korraldatavate ürituste kohta arvas 12,8%, et neid võiks rohkem olla. 39,9% pidas nende hulka aga piisavaks. Uuringust saime mitmeid uusi ideid ja ettepanekuid töö edaspidiseks korraldamiseks.