Ka üks inimene on saarel oluline

Leo Filippov

“Sõnumit, et ka üks inimene saarel on oluline, rahandusministeeriumis valminud seaduseelnõu püsiasustusega väikesaarte seaduse (PVS) muutmiseks paraku edasi ei anna,” kirjutab Eesti saarte kogu (ESK) eestseisuse esimees Leo Filippov.

Otse vastupidi – eelnõu on koostatud arusaamisega, et mida vähem inimesi (väike)saartel, seda parem. Kuna see ei ole ainult ühe valitsusasutuse – rahandusministeeriumi – teema, saatis ESK oma kriitilise seisukoha teadmiseks ka otse vabariigi valitsusele.

Praegune seadus kehtib 2004. aastast ja on mõjunud positiivselt Eesti väikesaarte taasasustamisele ja saarte kogukondade edenemisele. Tänu seaduse positiivsele sõnumile ja mõjule on püsivalt taasasustatud mitu väikesaart ning nende kogukond on hakanud uuesti kujunema. Taasasustamise lugu on näiteks Kesselaiul Väinameres ja Osmussaarel ning Väike-Pakril Soome lahe suus.

Jaga ja valitse!

Eestis katkes või vähenes püsiasustuse järjepidevus kriitilise piirini ligi 30 väikesaarel peamiselt sõja, poliitilise ja majandusliku korra muutumise ning järgnenud range piirirežiimi nõuete tõttu. Seetõttu ei ole meie saarte kogukonnad saanud areneda loomupäraselt ning toetudes olemasolevatele looduslikele ja kultuurilistele eeldustele.

Varem tekitatud arengutõkete pärast ongi vaja Eestis rakendada nn regionaalpoliitilisi erimeetmeid, et traditsiooniline elu (väike)saartel taastuks, edeneks ja kujuneks taas jätkusuutlikuks. Kehtiv seadus on seda võimaldanud ja loonud kogukondadele positiivse arenguperspektiivi. Riigi osa selles protsessis on siiani olnud väga oluline.

Esitatud eelnõuga soovitakse nüüd senise saartepoliitika suunda ja selle mõju kogukondade arengule aga muuta. Valitsuse kooskõlastusringile saadetud eelnõu sõnum on, et inimene ei ole oluline ja positiivselt toimiv seadus tuleb muuta mitteülevaatlikuks, vähem arusaadavaks, bürokraatlikumaks ja vähem mõjusaks.

Kui eelnõus toodud ettepanekud muudetakse seaduseks, siis selle sõnum saab olema tsentraliseerimise ja kontrolli põhimõte “Jaga ja valitse”. Olemasolev, väikesaartele optimistlik arenguperspektiiv hägustub ja kogukondadele täiendavate arengueelduste loomine väheneb.

Näeme kooskõlastamiseks esitatud eelnõus mitmeid olulisi puudusi ja kaasnevaid negatiivseid mõjusid:

1. Riik taandub Eesti väikesaartel regulaarse ühenduse eelduste loomisest. See tuleneb kehtiva seaduse paragrahvide 8 ja 9 kaotamisest, mis sätestavad vajaduse väikesaartele eelduste loomiseks turvalise ja teatud regulaarsusega transpordiühenduse kujunemiseks, samuti turvalise meretee ja väikesadamate rajamiseks.

2. Väikesaarte kogukondi ühendava ning saarelist elu- ja mõtteviisi toetavate üldkogude toimumise vajadus ja positiivne mõju seatakse saarvaldades kahtluse alla.

Üldkogud väikesaartel on positiivne ajalooline traditsioon ja kogemus, mis loovad kogukonnas koostöövõimet ja jätkusuutlikkust saarel elamisega toime tulla. Esimesed kirjalikud teated iga-aastasest üldkogust väikesaarel on pärit juba aastast 1644 Ruhnust. Kõiki talusid/peresid kaasav otsustamistraditsioon kestis seal 1944. aastani.

3. Riigikogult võetakse ära püsiasustusega väikesaarte nimistusse kuuluvate väikesaarte loetelu muutmise ja täiendamise õigus ning antakse see vabariigi valitsusele. Valitsusel võib aga puududa regionaal­poliitiline arusaam saartel elamiseks olulistest arengueeldustest.

Erisusi ei tagata

Selle eelnõu sätete seadustamisel ei tagata enam kõigile asustatud saarte püsielanikele neid erisusi, mis motiveerivad elamist väikesaarel. On ju meretagustel maalappidel elamine oluliselt keerulisem kui mand­ril või suursaarel. Mitmed erisused eluga väikesaarel paremini toimetulemiseks on sätestatud nii kehtivas seaduses kui ka kalapüügiseaduses ja liiklusseaduses.

Eelnõus on esitatud kriteerium, et püsiasustuseks loetakse vähemalt viie inimese elamist kahel erineval aadressil. Siin on oht, et selline kriteerium suunab inimesi riiki petma fiktiivsete sissekirjutustega.

Pakutakse regulatsiooni, milles hakatakse iga kuu esimesel kalendripäeval mingil viisil kontrollima, et kas kahel erineval aadressil ikka elab viis inimest? Ja kui see nii pole, siis saab valitsus õiguse saare püsiasustusega saarte nimistust välja arvata.

Oleme Eesti saarte kogus seisukohal, et kui väikesaarel elab püsivalt ka vaid üks inimene, siis tuleb teda kohelda võrdselt teiste väikesaarte püsielanikega.

Teisiti käituda ei luba Eesti vabariigi põhiseadus ja sellise põhiseadusliku riive kehtestamist ei saa mitte kuidagi aktsepteerida.

Eesti saarte kogu teeb ettepaneku antud eelnõu riigikogu menetlusse mitte anda.

Väikesaarte taasasustamine ja püsiasustuse jätkusuutlikkuse kujunemine on riigi üks julgeolekugarantiisid. Seepärast on seadusemuudatuste puhul ülioluline arvestada saarte püsielanike ja kogukonna arvamusega.

Print Friendly, PDF & Email