Tantsuetenduse „Saare äratus“ fookuses vabanemine üksindusest

Kas Tõll ja Piret üldse mõistsid üksteist sügavamal tasandil või olid nad lihtsalt kaasad, üksindust põdevad kangelased?

PROOVIS: Eespool tantsivad Kaitel Poobus ja Kadri Kanemägi ning tagapool Juhan Kanemägi ja Ivar Lett.
MAANUS MASING

Triigi Filharmoonias etendub sel nädalal kolmel korral tantsulavastus „Saare äratus”, mille taga on poolteist aastat kokku harjutanud sõpruskond. Trupi üheks eestvedajaks ja kokkukutsujaks on Juhan Kanemägi Karjast. „Kadriga Saaremaale tagasi tulles tundsime, et ei saa loobuda enda tantsuinimestest, kellest osa on mandril,” selgitas ta. Nii leidsidki kuus tantsijat võimaluse kord kuus kokku saada. Trupi tegemistesse kaasati ka koreograaf Jaan Ulst.

Visuaalne vestlus

„Vist oli Juhanil juba siis vaikselt silme ees, et see asi viib tantsulavastuseni, kui me tantsutundidega alustasime,” märkis Jaan Ulst. Konkreetse kontseptsiooni ja pealkirja pakkus koreograaf aga välja pool aastat tagasi. Sellest ajast alates on üheskoos lavastust viimistletud.

„Saare äratuses” näeb kuut tantsijat, kes suhtlevad liikumiskeele abil nii iseenda, ruumi kui ka üksteisega. Rääkimas neid omavahel ei kuule, küll aga kostab taustaks muusika. Läbivaks teemaks on inimeste suletus ja avatus ehk üksindus. Just liikumine on see, mis aitab neil avaneda ja üksteiseni jõuda. „Avatus töötab paremini kui suletus,” leiab Ulst.

Üksinduse ja isoleerituse teema käsitlemine läbi tantsu on mõjutanud ka trupi liikmeid. Tantsija Liis Vahteri sõnul on viimased poolteist aastat andnud talle julgust olla rohkem tema ise nii lähedaste kui võõraste ees. „Veelgi olulisemana on see andnud julguse otsa vaadata iseendale, tunnen, et see on teekond vabaduse suunas.”

Tegelased, kes laval oma üksindusega võitlevad, on Tõll, Piret, Leiger, Tiiu, Vanapagan ja Pabiloona. Ulsti sõnul teatakse päris palju muistenditest tuntud kangelaste tegudest, kuid vähem sellest, kes nad ikkagi olid. Nii keskendubki „Saare äratus” just tegelaste endi avastamisele. Kui näiteks Vanapagan on isepäine kuju ja uuenduste algataja, siis Tõll ja Leiger pigem konservatiivsed tegelased. Samuti olla räägitud, et Tõllul ja Piretil oli tugev abielu, aga vähe armastust. „Mõtiskleme, kuidas nende duett võiks välja näha,” märkis Ulst. Ta lisas, et tegelased on küll muistsed, kuid lugu ja teema võetud ikkagi tänasest päevast.

Väga oluline on tantsulavastuse puhul ruum ja Triigi Filharmoonia haakub Ulsti sõnul nende lavastusega suurepäraselt: „Nii oma mõõtmetelt kui ka klaasiga, mis aitab isolatsiooniteemat edasi anda.”

Lisaks Juhan ja Kadri Kanemägile ning Liis Vahterile teevad „Saare äratuses” tantsijatena kaasa Kaitel Poobus, Ivar Lett ja Heljus Saks. Neil kõigil on aastatepikkune emotsionaalne side tantsimisega. Näiteks Juhan tegi oma esime­sed tantsusammud 3. klassis. „Minu vanaisa oli suur tantsujuhendaja kohalikus elus ja tants tõmbas ka mind,” märkis ta. Hiljemgi on ta olnud seotud peaasjalikult rahvatantsurühmadega.

Kolm etendust

„Tants on pisikesest plikatirtsust peale olnud minu elu osa. Vanaema ikka ütleb: “Selle Kadri tagumik ei väsi jöögerdamast,”,” muheles Kadri Kanemägi, kel on kaheksa aastat võistlustantsukogemust. Täna jagavad nad Leisis koos Juhaniga tantsutarkusi ka teistele. Nimelt juhendavad nad seal nii loovtantsu- kui ka rahvatantsuringi.

Ivar Letil on ette näidata Tallinna ülikooli tantsueriala diplom. Kooliajal ja enne seda tantsis ta mitmetes tantsu- ja sõnateatriprojektides. „Oma unistuseni tantsus ma õnneks veel jõudnud ei ole, aga ma tean, et tunnen selle kindlasti ära, kui kõik hää kokku saab,” leidis ta. 

Kaitel Poobus avastas aga enda jaoks tantsimise suhteliselt hilja. Pärast ülikooli kutsuti ta ühte rahvatantsurühma ja seal ta leidiski, et ilma tantsuta enam ei saa. Hiljem liitus ta tantsurühmaga Uppsar, kus valdav osa „Saare äratuse” seltskonnast omavahel tutvuski.

„Saare äratus” etendub Triigis sel reedel, laupäeval ja pühapäeval. Muusikalise kujunduse eest hoolitseb Ardo Ran Varres ja valguse eest Taavi Toom. Lugu aitas seada Kristi Kandima.