TERVIS: Kurbust ei maksa häbeneda (2)

RÕÕMUTOOJAD: Keegi ei saa olla kurb, kui kaisumõmmid ja õhupallid on asjaga seotud. Pildil Kuressaare haigla psühholoog Pirgit Põld.
Foto: MAANUS MASING

Kurbus on täiesti normaalne emotsioon, mida tunnevad aeg-ajalt ka kõige õnnelikumad inimesed. Oluline on sellesse mitte kinni jääda. 

 

Kuressaare haigla psühholoogi Pirgit Põllu sõnul oleks hea pöörata tähelepanu sellele, mis masendust tekitab, ning selle osakaalu igapäevases elus vähendada. See ei tähenda, et tuleks loobuda ettevõtmistest, mis võivad ebaõnnestuda. Pigem on oluline realistlike eesmärkide seadmine. “See, et me igas asjas edukad ei ole, on täiesti normaalne ning ebaõnnestumist ei ole vaja karta,” kinnitas Põld.

Masendusse sattumise vältimisel tuleb kasuks ka teatud piiride seadmine. Eriti puudutab see inimeste igapäevast tööelu. “Olukorras, kus töö on peamine stressi ja masenduse allikas, on hea treenida oskust öelda vajadusel ei. Öeldes millelegi ei, ütled sa jah oma heale enesetundele,” lausus psühholoog.

Pingelistel päevadel on hea leida veerand tunnikest lõõgastumiseks ja eemal olemiseks. “Olgu selleks kodune diivan, kohvik või vaikne mets,”tõi Põld näiteks. 

Aitab mõtete kontroll

See, mil moel ja kui tugevalt negatiivsed olukorrad ning ebaõnnestumised inimest mõjutavad, oleneb suuresti isiksusest ja eelnevatest kogemustest. Näiteks reageerivad melanhoolse temperamenditüübiga inimesed kõiksugu sündmustele väga emotsionaalselt. Neid võib kurbuse puhul aidata enda mõtete teadlik kontrollimine.

Nimelt võivad emotsioonid üles kerkida ka pelgalt mõtete tagajärjel. “Kui me teame, millised mõtted tekitavad meis negatiivseid emotsioone, on meil võimalik õppida neid mõtteid kontrollima ning teadlikult ümber suunama,” selgitas Põld.

Enda mõtete positiivsemaks suunamisel võib abi leida paberist ja pliiatsist. Põld soovitab kirjeldada olukorda, mille tagajärjel negatiivsed mõtted tekkisid, ning negatiivseid tundeid selle juures. Seejärel tuleks kirja panna, millised võiksid olla alternatiivsed ja realistlikud mõtted antud olukorras ja kuidas end nende puhul tunneksid. Eneseabi võtteid on küllaltki palju, märkis Põld, kuid toonitas, et igaüks peab leidma just sellise, mis talle sobib.

Aitamine on keeruline

Lähedase aitamine kurbusest ülesaamisel võib osutuda küllaltki keeruliseks. “On neid, kes soovivad oma probleeme üksi lahendada ning neid, kes soovivad, et neile rohkem tähelepanu pöörataks,” selgitas Põld.

Seetõttu tasub kurvale inimesele läheneda ettevaatlikult ja kindlasti mitte pealetükkivalt. Sageli on abi rääkimisest. Kuulaja rollis olev inimene ei peaks niisugustel puhkudel oma arvamust ja hinnanguid peale suruma. Vajaduse korral võib olla abi ka professionaali leidmisel ning nii mõnelegi oleks meelt mööda, kui sõber nad arsti kabineti ukse taha välja saadab.

Märke, mis näitavad, et inimene vajab psühholoogi või psühhiaatri abi, on mitmeid. Nendeks on alanenud meeleolu pikema aja vältel, keskendumisraskused, energia puudus, unehäired, muutused toitumisharjumustes, vähenenud toimetulek tööl või koolis, enesehaletsushood ja enesehävituslikud mõtted, kui nimetada vaid mõned.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest