|
Sakslased hakkasid Mustjalas naturaalset sinepit tegema
 | | SINEP KÜÜSLAUGU VÕI BANAANIGA: Birgit Kutzera demonstreerib vaid osa oma toodetest: värske küüslauguga tehtud küüslaugumaitselist sinepit ning magushapu-teravat banaanitšatnit. |
Autor: Sergo Selder
Neljapäev, 04. juuni 2009
Loe kommentaare | Kommenteeri | Prindi
Kolme aasta eest turistidena Saaremaale sattunud sakslased Birgit Kutzera ja Andreas Wittke hakkasid Mustjalas oma suvekodus looduslikest toorainetest erimaitselisi sinepeid tegema. Esimesi valmis tooteid pakuti pealinnas loodustoodete turul, kuid hiljemalt järgmisel nädalavahetusel lubab Birgit pakkuda oma sinepeid maitsmiseks ka Kuressaare turul.
Mustjala Mustard OÜ nime all teevad kaks sinepisõpra oma tooted käsitsi, ise väljatöötatud retseptide järgi ning looduslikult, kasutamata tööstusseadmeid või tehislikke lisandeid. “Me kasutame parimaid koostisosi, mida kätte saame, ning nii palju kui võimalik, kasutame Saaremaa omi,” rääkis Birgit Kutzera.
Näiteks ei kasuta nad sinepis kontsentreeritud äädikat, vaid õuna- või punase veini äädikat, tavalise soola asemel ainult meresoola ning suhkrust vaid pruuni suhkrut. Birgit ja Andreas valmistavad kogu sinepi kahekesi, käsitsi.
Esialgu on tagasiside tarbijatelt olnud mitmekesine. Birgiti sõnul ei ole tal õnnestunud tabada ühtset Eesti maitset, sest ühele meeldib üks, teisele teine. Neid, kellele Mustjala Mustardi sinep üldse ei meeldiks, pole ta aga kohanud. Pigem maitseb see ka neile, kes muidu sinepit ei armasta.
Sinepi tegemine ei olnud sakslastel kohe plaanis, esialgu meeldis neile mõte siin endale lihtsalt suvekodu soetada. Siin käies kiputi kodust kaasa võtma tooteid, mida siin vaja läks, ning üks selliseid oli sinep, sest siinne sinep oli nende jaoks täiesti teise maitsega. “Eesti vajab uut sinepit,” leidsid nad.
Vastsed sinepitootjad on pärit Dortmundist, mis ei ole kaugel tuntud sinepilinnast Düsseldorfist. “Eestlased on suur grillirahvas ja liha on tavaliselt väga hea, aga siis pannakse sinna peale mingeid kemikaale, see ei lähe,” rääkis Birgit, kelle sõnul ei sobi mitte iga sinep iga toiduga kokku. “Lambaliha vajab teistsugust sinepit kui vorst või kala.”
Varasem kokkupuude sinepiga – kui välja arvata söömine – neil puudus, kuid kui mõte tekkis, hakkasid nad uurima, kuidas sinepitegu käib. “Meile lihtsalt meeldib sinep,” ütles Birgit. “Kui sa leiad, et miski on suurepärane, siis on sellega kõige parem tegeleda.”
Õigete koostisainete leidmine ja tootearendus kestis kaks aastat, praeguseks on valmis kümmekond sinepiretsepti, millest mõni kangem, mõni lahjem. Kuna tegu on naturaalsete toodetega, siis on suur osa maitsetest hooajalised. Nad on teinud sinepit näiteks mustsõstra, banaani-tšilli, tilli, murulaugu, küüslauguga. Peale selle veel toodet nimetusega tšatni, mida on olemas õuna- ja banaanimaitselist, väljatöötamisel on rabarberitšatni. “Vürtsiline puuvilja- ja aedviljakaste,” selgitas Birgit eesti keeles, mida tšatni tähendab. Omal käel keelt õppinuna ei oska ta väga palju rääkida, kuid kirjutatud tekstist saab juba üsna palju aru.
Sinep kui atraktsioon
Esialgu soovivad nad oma sinepeid tutvustada turul, kuid tulevikus on plaanis hakata oma Mustjala kodus tegema ka sinepidegusteerimisi. Sellest võiks tegijate hinnangul kujuneda välja omaette atraktsioon, mis näeks välja umbes nii, et kui inimesed Pangal käivad, siis astuvad vahelduseks ka Pahapilli külast läbi, grillivad liha ja mekivad kohalikku sinepit, mis samas talus valmistatud.
Ettevõtjad kujutavad ette, et kohalikku käsitööna tehtud sinepit võiks osta ka kingituseks – kas juba valmis toodet või siis spetsiaalse maitse või värviga tellitut. Birgiti sõnul ei oleks võimatu teha näiteks õllefirmale 50 purki õllemaitselist või kellelegi teisele oranži sinepit.
Kuna sinepit tehakse kahekesi käsitsi, ei ole nende toodang väga suur. Praegu ei kujutata veel ette, milliseks kogused kujunevad.
Hoolimata saksakeelsest kodulehest nähakse esialgu ostjatena Saaremaa ja Eesti inimesi. Värske sinep on 100- ja 200-grammistes purkides hinnaga 40 ja 60 krooni.
|
RSS