|
Saaremaa mündiaarde konserveerimine on lõpusirgel
Autor: SH
Neljapäev, 10. jaanuar 2008
Loe kommentaare | Kommenteeri | Prindi
Kaarma vallast eelmise aasta augustis leitud rahapaja ligi tuhande mündi konserveerimine Tallinna ülikooli ajalooinstituudis on lõpusirgel ning aasta lõpuks rändab hinnaline leid Saaremaa muuseumi.
Rahapaja leiutasu on pool miljonit krooni, mis on Eesti ajaloo suurim. Spetsialistide hinnangul teeb leiu eriti väärtuslikuks see, et Põhjasõja-aegsete müntide seas oli ka Tallinnas ja Narvas vermitud münte, vahendas ETV24 “Aktuaalset kaamerat”.
Hinnaline aare tuli päevavalgele läinud sügisel hooneehituse käigus. Osa müntidest on hõbedast, osa muudest metallidest, rääkis muinsuskaitseameti Põhja-Eesti järelevalveosakonna juhataja Silja Konsa 28. augusti Oma Saares.
Muinsuskaitseameti peainspektor Ants Kraut ütles, et leiu väärtuseks määras ekspertnõukogu üks miljon Eesti krooni ja seadus määrab, et leidja saab sellest poole, ning lisas: “Aga ta tegelik väärtus meie ajaloo jaoks on hindamatu.”
TLÜ ajalooinstituudi mündikogu hoidja Mauri Kiudsoo hinnangul teeb leiu eriti väärtuslikuks see, et ta on terviklik ja sisaldab ka Tallinnas ja Narvas vermitud münte. Narva müntidest on seni välja tulnud vaid üks, nüüd lisandus neid kolm. Kuigi rahapadasid on leitud kõikjalt Eestist, valitseb lünk keskaegse raha osas. Kiudsoo arvab, et siis ei tekkinud lihtsalt vajadust münte matta.
Kõige uuem münt on vermitud aastal 1708 ja see annab teadlastele aimu, miks rahapada maha maeti ja sinna jäeti. “Ma pakuksin välja, et selleks põhjuseks oli Vene vägede tulek Saaremaale 1710. aastal,” rääkis TLÜ ajalooinstituudi mündikogu hoidja Mauri Kiudsoo. “Aga täit tõde me teada vist ei saa, sest teadupärast algas 1710. aastal katk, mis möllas mitu aastat, ja inimesed surid. Nii et tõde võib olla kusagil kahe vahel – et raha peideti võõrvägede kartuses, aga omanik suri.”
Inimestel, kes rahapaja või mingi muu ajaloolise eseme leiavad, on kohustus see riigile loovutada ja arheoloogid kohale kutsuda. Ning kasulikum on see ka.
“Kindlasti kas või sellepärast, et muinsuskaitse seaduse järgi on leidjal õigus leiutasule asja pooles väärtuses,” rääkis Kiudsoo. “Kui ta viiks need antiigiärisse, saaks ta seal kümneid kordi tüssata ja petta.”
Kui praegu saaks Saaremaalt leitud ja miljonile kroonile hinnatud hõberahahunniku eest osta kehvemat sorti korteri, siis Kiudsoo sõnul selgub pärast analüüsi ka, mida tol ajal oleks endale selle raha eest lubada saanud.
Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa ütles, et lepingu järgi peaks müntide konserveerimine lõppema 31. detsembriks. Kui töö ka ennetähtaegselt valmis saab, siis Saaremaale jõuavad mündid ilmselt mitte enne kui talvel.
|
RSS