|
Viikingid ja nende ajastu
Autor: Kalle Kesküla
Reede, 11. jaanuar 2008
Loe kommentaare | Kommenteeri | Prindi
Kuressaare linna ja piiskopilinnuse sünniloo uurimine on KALLE KESKÜLA juhtinud viikingite ja nende ajastu juurde. Ajaloolane ise on väitnud, et selle temaatika läbi on ta leidnud vastuse mitmele muidu õhku jäävale Saaremaa ajalugu puudutavale küsimusele. Tänases loos pole Saaremaad kordagi mainitud, kuid see on mõeldud sissejuhatusena, mis on edasiste lugude mõistmiseks väga vajalik.
Rooma impeeriumi lagunemise ajal hakkasid Britanniasse seilama angli, saksi, friisi ja jüüdi meresõitjad. Nad seadsid end sisse Iiri- ja, Šotimaal, Hebriididel, Orkney ja Shetlandi saartel ning roomlaste taandudes ka tänasel Inglismaal. Põhjamere äärest, Elbe ja Weseri jõgede kallastelt tulnud germaani hõimud segunesid keltidega, eeskätt brittidega, ja rajasid seitse väikest kuningriiki: Sussex, Wessex, Essex, Kent, East Anglia, Mercia ja Northumbria.
Nendes riigikestes hakkas kujunema germaani keelte anglofriisi rühma kuuluv inglise keel. Kirjakeel oli ruunikirjaline, ladina tähestikule mindi üle 7. sajandil seoses ristiusustamisega.
Uue ajalooperioodi algus
8. sajandil said Skandinaaviast (Taanist ja Norrast) hoo uued retked, milles osalesid ka suguvennad Britannia ristimata aladelt. Anglosaksi kroonika kirjeldab aastal 793 toimunud rünnakut ühele kloostrile tänasel Põhja-Inglismaal: … sama aasta 8. juunil hävitasid paganad Issanda kiriku Lindisfarne’i saarel, koledal kombel rüüstates ja tappes. See rünnak oli viikingiaja algus.
Viikingid ise kummardasid paljusid jumalaid. Ühesilmne peajumal Odin oli ka sõja-, tarkuse- ja luulejumal, tema kaitse all olid ühiskonna eliiti kuuluvad väepealikud (jarlid) ja nende tarkust ülistavad kirjaoskajad poeedid (skaldid). Tema poeg Tor oli lihtrahva jumal, kellele pühendati isegi üks nädalapäev (taani k torsdag, inglise k Thursday). Neljapäeva tähistasid meresõitjad, kaupmehed, põlluharijad, käsitöölised, kala- ja jahimehed jt. Naistesse suhtuti väärikalt, alamklassi moodustasid orjad (träälid). Surnud viikingid saadeti Valhallasse teist elu elama.
Munkade dateering
Viikingiaja alguse dateering johtub kloostrimunkade kirjeldusest. Kiriku õnnistusel said kristlikud ajaloolased kogu sellele järgnenud perioodi Euroopa ajaloos vormida kristlaste võitluseks barbaarsete vabameelsete paganatega. Kõrvale jäi viikingite osa majanduse arengus, linnade rajamisel, kaubanduse edendamisel, kultuurivahetuses, maadeavastamisel, riikide rajamisel jne.
Palju lihtsam oli kirjeldada näiteks 810. aasta rünnakut Frangi riigi koosseisu kuuluva Friisimaa vastu. Või 820-ndatel liitriigiks ühendatud Angliasse, kus hakkas kujunema inglise keelt kõnelev segarahvastik.
845. aastal, kaks aastat pärast Frangi riigi kolmeks jagamist, siseneti Seine’i jõkke ja vallutati Cité saarel asuv pariiside hõimu elupaik. Lääne-Frangi kuningas andis viikingitele taandumise eest 7000 naela hõbedat.
Viikingite käiberaha oli kaalumark väärtusega 214 grammi hõbedat (1 mark = 4 verdingit = 36 killingit), kaupmehe moonakotis oli alati kaal – margapuu.
859. aastal algas 3-aastane seiklusretk Hispaaniasse, Põhja-Aafrikasse ja Itaaliasse. 860-ndatel asustati norralaste eestvõttel Fääri saared, seejärel Island. Sajand hiljem avastas Erik Punane Gröönimaa, tema poeg Leif Eriksson jõudis Ameerikasse (Vinland, nüüd Newfoundland) 1000. aasta paiku.
Viikingid rajasid jõgede suudmetesse turukohti ja kaubalinnu. 885. aastal rünnati jälle Pariisi ja sunniti kuningas taas andamit maksma. 911. aastal aga sai viikingite pealik Rollo kuningalt Seine’i jõe suudmes maad, et kaitsta maad teiste viikingite eest. Seal paikseks jäänud viikingid segunesid prantslastega, sündis Normandia hertsogiriik.
Olme ja elu-olu
Viikingid arutasid oma asju tingidel, liiklesid ilusate pikkade purjelaevadega ja elasid pikkmajades. Väärtuslikke asju hoiti kirstus luku taga. Neljapäeviti pesti end, kammiti juukseid ja kanti ehteid, meestel oli menu Euroopa naiste seas. Kuulsa pereliikme või eduka retke auks püstitati Skandinaavias mälestuskive. Neil kividel ongi enamik meie ajani säilinud ruunikirju.
Euroopas kasvas nõudlus sellistele kaupadele nagu soobli- ja hülgenahad, puit, tõrv, morsakihvad, merevaik, vaha, mesi. Seda kaupa vahendasid idaviikingid (varjaagid). Kui Põhja-Atlandil toimetasid eeskätt maaotsinguil Norra talupojad, siis Rootsist pärinevad varjaagid olid põhiliselt kaupmehed.
Panid aluse Vene riigile
Läänemerel kaubeldi lääneslaavi, balti, läänemeresoome ja saami hõimudega, aga varjaagid panid aluse ka Vene riigile. Nestori kroonika (“Jutustus möödunud aegadest”) pajatab 862. aastal idaslaavlasi valitsema kutsutud kolmest vennast:
… kihutati varjaagid tagasi mere taha, ei antud neile maksu, vaid hakati end ise valitsema. Ei olnud õigusepidamist, suguharu tõusis suguharu vastu, ja nende vahel oli suur riid ja segadus, ja nad hakkasid omavahel sõda pidama. Ja nad ütlesid üksteisele: otsime endale vürsti, kes valitseks meie üle ja mõistaks kohut. Ja nad läksid üle mere varjaagide juurde, keda kutsuti russideks, nagu teisi kutsuti svealasteks, norralasteks, anglideks või götalasteks.
Ja tšuudid, sloveenid, krivitšid ja vessid ütlesid russidele: meie maa on suur ja lai, kuid korda ei ole seal teps, tulge valitsege meie üle ja olge meile vürstideks. Ja kolm venda valiti nende seast, need võtsid russe enesega kaasa ja tulid. Kõige vanem vend Rjurik asus Novgorodi, teine, Sineus, Valgjärvele, ja kolmas, Truvor, Irboskasse. Nende järgi sai Venemaa oma nime.
Russide asuala Roslagen (loe: russlaagen) asub Stockholmist põhjas. Russide turud tekkisid Laadoga ja Valgjärve äärde, esimesed Vene kaubalinnad olid Vana-Laadoga, Novgorod ja Kiiev. Vene kaaluühik grivna kujunes välja hõbedast kaelavõru järgi ja oli algselt nii ehe kui maksevahend.
Võru kaal oli 100, 200 või 400 grammi ja vastas Oriendi kaalusüsteemile. Varjaagide kaubaretked ulatusid läbi Venemaa avaruste Ida-Rooma pealinna Bütsantsi ja Araabia kalifaadi pealinna Bagdadi.
Varjaagide laevad olid väiksemad, neid võis mööda maad ühest jõest teise vedada. Vana-Laadogast leiti enne 800. aastat vermitud araabia hõbemünte, Rootsist on leitud kokku üle 70 000 araabia mündi. Suurim aare leiti Dnepri ülemjooksult Smolenski lähedal.
Vahemeres jõuti Lääne-Euroopast 859. aastal alanud viikingiretke sihtkohtadeni – Euroopal oli ring peal (vt illustratsiooni).
1013. aastal vallutas Taani kuningas Anglia, tema poeg Knut Suur oli Anglia, Taani, Norra ja Rootsi kuningas – viikingite riik kasvas Euroopa suurimaks. Paraku siginesid selle osade vahele vastuolud, näiteks läks sõjaks prantsuskeelsete normannide ja ingliskeelsete anglosakside vahel.
Rollo pojapojapojapoeg, emakeelena prantsuse keelt kõnelev Normandia hertsog Wil-liam vallutas 1066. aastal jälle Anglia. Seda peetakse viikingiaja lõpuks ja Inglismaa sünniks.
|
RSS