Verbaalselt.

Ära joostes.

Üritan neid iga hinnaga vältida.

Noa abil.

Kakeldes.

Täiendavaid andmeid Johannes Gahlnbäckist

06.09.2010. Tänase lehe ajalooküljel võtame taas vaatluse alla Saaremaal sündinud kuulsa mehe – Johannes Leopold Gahlnbäcki. Eelmine lugu temast ilmus 24. juuli Saarte Hääles ja selle autoriteks olid kaks teadurit – Piret Õunapuu Eesti Rahva Muuseumist ja Marina Zasetskaja Venemaa Etnograafiamuuseumist. Alljärgneva loo aga on kokku pannud Kuressaares elav ajaloouurija URVE KIRSS.

Salmel ei olnud lihtne külakaklus

06.09.2010. Salme muinaslaevadest oli eilseks leitud juba 30 mehe luustikud. Mida aeg edasi, seda selgemaks asi arheoloogiadoktor Jüri Peetsi sõnul saab. Selge on see, et tegemist on lahinguga.

Saatuslik august 1940 – Eesti annekteerimine (1)

23.08.2010. Tänase lehe ajalooküljel jätkame sündmuste vaatlemist, mis leidsid aset saatuslikul 1940. aastal. 19. ja 26. juuni ning 24. juuli Saarte Hääles oli juttu sellest, mis toimus seitse aastakümmet tagasi juunis ja juulis. Tuletagem meelde, et 17. juunil 1940 algas Nõukogude okupatsioon ja 21. juunil oli president Konstantin Päts Nõukogude Liidu survel sunnitud ametisse kinnitama uue nn juunikommunistide valitsuse eesotsas Johannes Vares-Barbarusega.

Mis sai Mariest ja Lydiast?

16.08.2010. Aastatel 1925–1940 kuulus Saare maakonnas Naiskodukaitsesse umbes 1500 naist. Organisatsiooni likvideerimisel punavõimude poolt oli Kaitseliidu naisorganisatsioonis Saaremaal küll 900 naist, kuid liikmeskonna liikuvus oli aastate jooksul päris suur – kes lahkus elukohavahetuse, kes “vabaaja puudumise” tõttu.

Vana jahtklubi avamisest möödub 80 aastat (2.) (1)

09.08.2010. Nädal tagasi, 31. juulil rääkisime vana jahtklubi avamisest 1930. aasta 3. augustil ja selle tegevuse esimesest kolmest aastakümnest.

Vana jahtklubi avamisest möödub 80 aastat (1.)

02.08.2010. 3. augustil möödub 80 aastat Kuressaare kunagise vana jahtklubi sünnist. Saaremaa Merispordi Seltsi (SMS) klubihoone avati 1930. aastal ja lammutati amortiseerumise tõttu 1994. aastal.

Kuulsa saarlase jälgedes

26.07.2010. Saaremaa on olnud soodne kasvupinnas mitmetele laias ilmas suuri tegusid teinud inimestele. Mõned, kes siit läinud, on püüdnud tutvustada oma kodusaart ja selle kultuuri ka kaugemal. Üheks selliseks inimeseks oli Püha pastori poeg Johannes Leopold Gahlnbäck (1855–1934).

Saatuslik juuli 1940 – ENSV teke (1)

19.07.2010. Tänase lehe ajalooküljel jätkame sündmuste vaatlemist, mis leidsid aset saatuslikul 1940. aastal. 19. ja 26. juuni Saarte Hääles oli juttu sellest, mis toimus seitse aastakümmet tagasi juunikuus: tuletagem meelde, et 17. juunil 1940 algas Nõukogude okupatsioon ja 21. juunil oli president Kontsantin Päts Nõukogude Liidu survel (sündmusi siin dirigeeris Stalini käsilane Andrei Ždanov) ametisse kinnitama uue nn juunikommunistide valitsuse eesotsas Johannes Vares-Barbarusega. Selle koosseisus oli ka kolm saarlast (vt 19. juuni SH). Täna jälgime seda, mis toimus juulis. Peamiseks allikaks võtame tookordse Saaremaa ainsa ajalehe Meie Maa. Kuna tsensuur oli veelgi tugevnenud (pressivabadusest ei saa Eestis rääkida ka 1930-ndate II poolel), siis püüan omalt lisada ka mõningaid selgitusi.

Soomusrongi Mari – 125, vapper saare naine Vabadussõjas

12.07.2010. Naised Vabadussõjas on teema, millest on vähe kirjutatud. Ometi andis iseseisvuse kättevõitlemisse panuse kogu rahvas, olgu siis rindel või tagalas. Kunagise Vabadussõja ajaloo komitee hinnangul võitles rindel koos meestega umbes poolsada naist. “Umbes” seetõttu, et enamik neist läks meestega koos isamaad kaitsma, võttes endale mehe nime – vähemalt sõja alguses ei lubatud naisi püssi alla.

Lehmapidamine sõjajärgses Kuressaare linnas (4)

05.07.2010. Alljärgnevate mälestuste autoriks on Sõrvemaal sündinud ja praegu Kuressaares elav LEIDA KUUS. Lehekülje toimetaja juhtus neid lugema Saaremaa arhiivraamatukogus. Teema tundus kuidagi suviselt sobilik, mistõttu otsustasingi katkeid neist tutvustada ka laiemale lugejakonnale. Lisaksin veel nii palju, et poisipõlvest mäletan, kuidas meie linnas veel 1970. aastate alguses ja keskpaigas lehmi peeti: vähemalt minu elukandis, täpsemalt Rahu tänaval oli kolm lehmapidajat, kes suvisel ajal oma hoolealuseid põhja suunas kuskile karjamaale ajasid. Tõsi, andmeid selle kohta, millal lehmapidamine Kuressaares (Kingissepas) täielikult ära keelati, mul välja selgitada ei õnnestunud.