|
Valjalas hinnati Saaremaa folkloorirühmi ja pillimehi
 | | TERE IRET-TIRET EHK TEISTRE PERRE PIDUSSE: Orissaarlaste kava esitasid ühiselt kultuurimaja laulu- ja tantsuansambel Ehaviir, laste folkloorirühm Viirelind ja Orissaare muusikakooli rahvapilliansambel.
Foto: Egon Ligi |
Autor: Ivika Laanet
Neljapäev, 18. veebruar 2010
Loe kommentaare | Kommenteeri | Prindi
Möödunud laupäeval Valjala rahvamajas toimunud XXIII folkloorifestivali Baltica ülevaatusel hindas kunstinõukogu kuut folkloorirühma ja viit pillimeest.
Oma pillilugusid esitasid ning pille ja lugusid tutvustasid Urmas Rahnik, Viktor Ilvest, Sulev Mägi, Ain Hannus ja Meelis Mereäär.
Folkloorirühmadest osalesid Leisi pärimuslaagri pillimeistrid (juhendaja Tiina Oks), Leisi keskkooli väikekandleringi mängijad (juh Irja Aardam), Orissaare kultuurimaja laulu- ja tantsukollektiiv Ehaviir, laste folkloorirühm Viirelind ja Orissaare muusikakooli rahvapilliansambel (kõigi kolme juhendajad Anne Keerd ja Õie Pärtel), folkloorirühm Virvik (juh Marju Saar ja Avo Levisto), tantsu- ja lauluselts Aderkas (juh Ingla Leis ja Aili Juhkam) ning Mustjala Sõluk (juh Helje Raaper). Päeva juhtis Saare maakonna rahvakultuuri-spetsialist Krista Lember.
Sisukad ja huvitavad etteasted
“Värkeli nimi tuli sellest, et tuulikuid tehakse Angla mäele ning värkel on tuulikutel üks väga tähtis osa, ilma milleta need ringi ei käi,” rääkis Tiina Oks kava “Igaühel oma pill, Leisi VÄRKS mängib tirilill” sissejuhatuseks.
Orissaarlased esitasid kava “Tere iret-tiret teitele ehk Teistre perre pidusse” kandlemängu saatel, folkloorirühm Virvik kandis ette kava Lembit Saameli lauludest, kes oli jätnud neile väga erilise mulje oma eesti keelega, vaatamata sellele, et on suurema osa oma elust elanud Rootsis. “Lembit Saameli suust on laulud lõppenud, aga meie tahaksime need laulud viia uuele ringile. Nähes, kui palju on saalis noori, me usume, et see ring võib saada väga suur,” ütles Marju Saar.
Mustjala lapsed esitasid hällilaule ja kaasasid ka publiku “Roti pulma” mängima. Juhendaja Helje Raaper rääkis, et nendes vanades rahvalauludes on üks imeline vägi, kodutunne ja soojus ning kõige parem on, kui neid õpivad tüdrukud, tulevased emad. “Mis oleks parem kui uinuda ühe vana hällilaulu saatel,” sõnas ta. Aderkasi kava kandis nime “Talgutrall”.
Kunstinõukogu liige Ingrid Rüütel ütles pärast paaritunnist etteastete vaatamist, et muljed on päevast väga head. “Palju oli kasutatud kohalikku repertuaari ja mitte ainult seda, mis varem kogutud ja muuseumisse talletatud, vaid on ka ise kogutud. Nagu näiteks Pöide kandis – need lood elavad tegelikult siiamaani rahva seas edasi,” tõdes Ingrid Rüütel, lisades, et väga vahva ongi see, et kasutatakse just omakandi lugusid.
“Tahan kiita Mustjala Sõlukit ja Helje Raaperit, kes on aastaid-aastaid lastega tegutsenud. Seekord oli ka väga tore kava ja paistis, et see polnud lastele peale surutud, vaid ka neile endile meeldis see, mis nad tegid,” lausus Rüütel, kellel jagus häid sõnu ka pillimeestele. “Pillimehed olid superhead, eriti kaks viimast esinejat – Ain Hannus ja Meelis Mereäär. Kui pillimees laulab pillile kaasa, siis ta peab olema väga hea pillimees.”
Peale Ingrid Rüüteli kuulusid hindamiskogusse Angela Arraste, Anne ja Alar Ojalo ning Sille Kapper.
Tänavuse folkloorifestivali Baltica peakontserdid on Tallinnas, Pärnus ja Karksi-Nuias. “Seekord on meil säästu-Baltica,” selgitas Ingrid Rüütel, et tänavu ei toimu kontserdid üle kogu Eesti nagu tavaliselt.
|
RSS