|
Gustav Ränk – 105
Autor: Helgi Allik
Esmaspäev, 19. veebruar 2007
Loe kommentaare | Kommenteeri | Prindi
18.02.1902 – 5.04.1998 on meie tähtsaima etnoloogi ja teravapilgulise memuaristi eluaastad. Oma põlvkonna tippteadlase suurt juubelit tähistatakse mitmel maal.
Gustav Ränk sündis kehvas saar-laseperes Karja kihelkonnas. Õppis kohalikes Karja ja Pärsama koolides. 1918–1921 täiendas end Kuressaares õpetajate suvekursustel, kus omandas õpetajakutse, samal ajal töötades õpetajana Saaremaal ja Palamusel.
Tallinnas sõjaväeteenistuse ajal jätkas õpinguid õhtugümnaasiumis. Pärast küpsuseksameid 1925 astus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda, kus õppis eesti keelt, rahvaluulet, etnograafiat, arheoloogiat. Oli soome teaduri Ilmari Mannise andekamaid üliõpilasi. Õpingutega paralleelselt töötas Eesti Rahva Muuseumis ning Mannise juhtimisel käidi uurimis- ja kogumismatkadel Karjalas, Ingerimaal vadja külades, liivi rannakülades. Hiljem oli Ränk ERM-s etnograafia osakonna juhataja.
Teadustööd
Filosoofiamagistri kraadi saab ta uurimuse „Peipsi kalastusest” eest, doktorikraadi ”Saaremaa taluehituste” eest. Gustav Rängast saab TÜ erakorraline professor, rahvapärase vanavara kogumise juhendaja. Ta on Eesti 1. etnograafiaprofessor ja -doktorgi, tema teaduslikud tööd leidsid laialdast tunnustamist: ta valiti paljude teaduslike seltside, ülikoolide liikmeks, auliikmeks.
EÜS tundus talle rohkem viina- ja õllejoomise kohana, selleks tal aega ja raha ei olnud. Sõja puhkedes oli Ränk kultuurivarade päästmise juhi kohal. Raske oli autosid saada, muuseumihoone põles – ent määrav osa muuseumivaradest õnnestus siiski päästa. Ise pääses ta oma pere kolme väikese lapsega viimasesse Rootsi viivasse paati.
Rootsimaal
Rootsis pääseb Gustav Ränk huvitavate arhiivide rikkuse juurde, seega on järgmised 25 aastat parim aeg tema elus ja töö pakub järjest suuremat rõõmu. Etnograafilisi ja kultuuriloolisi uurimusi valmib üle 150, lisaks artiklid eesti kodu-uurimuslikus maakondade sarjas ja perioodikas. 1927 ilmub monograafia „Vana Eesti. Rahvas ja kultuur”, näevad trükivalgust mälestusraamatud „Sest ümmargusest maailmast” ja „Laiemasse maailma” – need räägivad autori lapsepõlve ja noorusaja Saaremaast, põgenemisest Rootsi, elu sisseseadmisest võõral maal. Mõlemad köidavad belletristliku stiiliga, teadusliku objektiivsusega, kultuurilise sisukusega.
Gustav Ränk suri kõrges eas, 97. eluaastal. Tema õpilane, etnograaf ja luuletaja Ants Viires ütles nekroloogis, et Ränk oli kõige silmapaistvam esimese Eesti iseseisvuspäevil väljakujunenud professorite põlvkonnast. Tema elutee ja -töö väärivad põhjalikumat läbivalgustamist, hindamist – see on oluline peatükk eestlaste kultuuriloos.
|
RSS