|
Tants ümber prügi – sammud selgeks!
Autor: Ylle Rajasaar
Reede, 14. detsember 2007
Loe kommentaare | Kommenteeri | Prindi
Detsembri alguses tuli koos prügiarvega meeldetuletus meie valda teenindavalt jäätmekäitlejalt: “Teatame teile, et alates 1. jaanuarist ei võta prügila ladestamiseks vastu sortimata olmejäätmeid. Tulenevalt sellest olete kohustatud üleantavad jäätmed sorteerima, vastasel juhul oleme sunnitud rakendama eritariife.” Ühtlasi pakub ettevõte lahkelt võimalust, et toob mu õuele erikonteinerid paberi ja papi, pakendi ja biolagunevate köögijäätmete kogumiseks.
Suhteliselt kurjakuulutavas toonis kiri tekitas küsimusi. Palusin endale appi asja selgitama kaks spetsialisti, keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki ja AS RagnSells olme- ja biojäätmete teenusejuhi Anne Jõesaare.
Peeter Eek nendib kerge irooniaga, et nagu tavaliselt saabub ka seekord seaduse täitmise kohustus ootamatult. 2004. aastal vastu võetud jäätmeseaduses on kirjas, et töötlemata olmejäätmeid on keelatud ladestada prügilatesse, mille asukohajärgses maakonnas on loodud jäätmekäitluskoht olmejäätmete töötlemiseks. 2
008. aasta 1. jaanuaril laieneb see keeld kõigile prügilatele. Neli aastat oli aega teha ettevalmistusi. Täna on Eesti olukorras, kus ligi pool omavalitsustest ei suuda tagada jäätmete liigiti kogumist; teisisõnu – puudub korrektne jäätmehoolduseeskiri.
Esimene samm: küsige oma linna/vallavalitsusest jäätmehoolduseeskirja. Selles peab olema kirjas:
1. milliseid jäätmeid tuleb koguda liigiti;
2. millal konkreetne nõue jõustub (kõik ei pea jõustuma samal ajal);
3. kuhu pannakse liigiti kogutud jäätmed? Kas ja milline on jäätmevaldaja (prügitekitaja) kohustus kogumiskonteineri osas.
Eramu omanikul pole vaja tellida oma õuele prügifirma pakutud erikonteinereid.
Kortermajas, kus on rohkem kui viis korterit, peavad olema õuel eraldi konteinerid nii segaolmeprügi, paberi ja papi ja alates sellest aastast ka biolagunevate jäätmete kogumiseks. Hea oleks paigaldada ka komposter köögijäätmete ümbertöötlemiseks, tekkivat mulda saab edukalt ära kasutada haljastamisel.
Peeter Eek ütleb, et just biolagunevate jäätmete kogumise osas on enamik omavalitsusi äraootaval seisukohal: “Oodatakse, justkui peaks tulema keegi ja need konteinerid paigaldama. See on aga omavalitsuse kohus korraldada aia- ja haljastusjäätmete kogumine ja käitlemine.”
Tallinnas on biojäätmete kogumine kenasti käima läinud, linnas on mitu väljakut, kuhu eramuomanik oma aiajäägid ära anda saab. Samas sellist pilti, nagu näeb põhjanaabrite juures, kus iga kortermaja juures seisab kaks suurt kompostrit – üks, kuhu pannakse jäätmeid, ja teine, kus muld “küpseb” –, Eestis niipea ei näe.
Teine samm: leidke üles kesksed kogumiskonteinerid.
Kas teate, kus asub teie kodule lähim pakendikonteiner? Neid paigaldavad ja tühjendavad Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Eesti Pakendiringlus. Neisse konteineritesse tuleb viia puhas pandimärgita pakend: klaas- ja plastpudelid, piimapakid jms.
Kuhu saab viia vanapaberi? Paberi ja papi kogumise eest vastutab omavalitsus, vähemalt keskuses peab asuma üks vastava kirjaga mahuti. Sellesse konteinerisse lähevad vanad ajalehed, puhas paber ja papp (sh näiteks pudrupakkide karp), samuti puhtad kilekotid.
Kuhu anda ohtlikud jäätmed? Nende hulka kuuluvad vanad ravimid, värvid, patareid, lambipirnid, autoõlid, keemiaga määrdunud kaltsud jne.
Jäätmejaama saab tasuta ära anda vanad autokummid (8 tk inimese kohta), mööbli, vanaraua, elektroonikajäätmed. Paljud omavalitsused korraldavad kevadel kogumisringe suuremõõduliste jäätmete kokku kogumiseks. Jälgige infot!
Kolmas samm: korraldage kodune prügikast!
Anne Jõesaar soovitab sorteerimise endale lihtsaks teha: “Prügi sorteerimiseks pole vaja nurka mitut eraldi kasti. Piisab, kui soetada endale äravõetavate lahtritega prügikast ja seda korralikult hooldada – siis ei teki ka halba lõhna.”
1. Suurem lahter segaolmejäätmete jaoks. Sinna läheb, olenemata eelsorteerimisest väga suur hulk prügi meie igapäevaelust: määrdunud pakendid, kile, vahatatud paber, komposiitpakend (näiteks Kalevi piparkoogikott, kus kokku liimitud kile ja paber), foolium, kosmeetikatoodete topsikud, köögis ja vannitoas ülejäävad nuustikud, lapid, seebitükid, hambapastatuubid, hügieenisidemed, mähkmed, tekstiilesemed, elektroonika ümber olnud vahtplast jne.
2. Pakendilahter. Siia kogute loputatud ja kokku surutud pandimärgita pakendid: tetrapakid, klaaspudelid, plastkarbid jne. Need tuleb toimetada taaskasutusorganisatsiooni konteinerisse.
3. Lahter kilekottide kogumiseks. Anne Jõesaar soovitab koguda eraldi krabiseva kile ja tavalised kilekotid. Kokkuvolditud puhtad kilekotid võtavad vähe ruumi, need tuleb viia lähimasse paberikonteinerisse.
4. Lahter köögijäätmete kogumiseks. Sellesse jaotusse lähevad toidujäätmed ning kasutatud majapidamispaber ja teepakid. Kodumajapidamises tekkivad köögijäätmed viiakse kompostrisse, kus neist saab muld.
Mida tasuks meeles pidada:
Kõik välja sorteeritud pakendid, kilekotid, vanapaber peavad olema puhtad! Määrdunud pakend rikub kogu konteineri sisu ja prügivedajal on õigus keelduda selle vastuvõtmisest.
Kogutud kilekotid on mõistlik omakorda korjata läbipaistvasse kilekotti: sellega lihtsustate sorteerijate tööd liinil – kile tõstetakse paberist eraldi.
Kui teil on komposter ja te kogute köögijäätmeid, vooderdage lahter eelnevalt kas biolaguneva kilekotiga või näiteks pudrupakist jäänud paberkotiga, paberist suhkrukotiga vms – oluline on, et pakend laguneks. Nii väldite jäätmete laialivalgumist ja ebameeldivat lõhna.
Prügi sorteerimisel tuleb arvestada mõistlikkuse printsiipi – kui pole võimalik pakendit puhtaks uhtuda, kasutamata selleks nõudepesuvahendit ja kuuma vett, siis on õigem panna see olmeprügisse. Ka väga väikese koguse kile ja paberi eraldamist komposiitpakendite puhul ei saa pidada mõistlikuks, sorteerimisel väikesed materjaliosakesed lenduvad ja lähevad kaotsi.
Pandimärgita pakendite plastikkorgid, veinipudelite korgid jms tuleks eemaldada ja asetada eraldi kilekotikesega pakendilahtrisse.
Neljas samm: prügikonteineris valitsegu selgus!
Prügiauto juhil on õigus keelduda teie prügikasti tühjendamisest juhul, kui see sisaldab sobimatut prahti. Autojuht kontrollib, et konteineris ei oleks ohtlikke jäätmeid, aiajäätmeid või suuremahulisi jäätmeid, mida on võimalik tasuta loovutada jäätmejaamas.
Juhul kui teie prügikasti keelduti tühjendamast, tuleb teil ikkagi maksta tühiarve auto kohaletulemise eest ja teistkordne arve prügikasti tühjendamise eest järgmisel prügiringil.
Kui selgub, et teie prügi hulgas siiski oli keelatud sodi, siis autokonteinerist välja õngitsema ei hakka seda keegi. Teile esitatakse eritariifne arve (vähemalt kahekordne äraveotasu) ja jäätmekäitleja toimetab valesti pandud prahi õigesse kohta.
Autojuht ei ava (läbipaistmatuid) suletud prügikotte. Juhul, kui olete neisse poetanud lubamatut prahti, maksab jäätmefirma prügilale kümnekordse saastetasu määra (1320 krooni tonni eest). Jäätmefirma kasseerib summa sisse oma klientidelt.
Kui te siiani pole jäätmeid sorteerinud, siis nüüd on huvitav jälgida, kui palju vähem tekib segaolmejäätmeid pärast seda, kui nende hulgast on välja võetud taaskasutatav materjal. Vähemalt kolmandiku võrra võiks segaolme lahtrisse sodi minna küll.
Seega peaks üle vaatama ka prügikonteineri suuruse ja prügi äraveo korrad – minimaalselt peab tellima äravedu kord kuus. Ka saab vajadusel rentida väiksema konteineri; või vastupidi, aste suurema, mis omakorda võimaldab vähendada prügiveoringide arvu. Mõelge ja kalkuleerige – kui juba sorteerida, siis nii, et sellest ka isiklikku kasu tõuseks!
|
RSS