|
Merenduse taaselustamine päästab pensionisambad
Autor: Mairold Vaik
Teisipäev, 19. mai 2009
Loe kommentaare | Kommenteeri | Prindi
Mõttetalgute järgne aeg paneb mõtlema. Mõtlen, et mis võiks olla üks uus Eesti kõiki elanikke haarav idee ja eesmärk. Euroliidus me oleme, NATO-s samuti, rikkaimaks saada pole lootust ja tiigrihüppedki on madalaks jäänud. Hiljuti rõõmustas mind uudis, et on alustatud 6 miljardit maksvat EstWin projekti maa tõhusamaks internetiseerimiseks, ja kurvastas see, et paljud europrojektid vajavad päästmise kriisiplaani. Midagi toimub, aga valmis ei saa.
Küllap on paljud meist kuulnud ütlemist, et näe – raha vedeleb maas ja mitte keegi ei taha üles võtta. Sõnastaksin selle veidi ümber: meri on meie ümber ja mitte keegi ei taha seda võimalust ära kasutada. Mida siis teha? Viskan diskusiooniks õhku mõtte: Eestile on vaja oma laevastikku! Nii riigi ülesandeid täitvat kui ka kommertslaevastikku.
Veame oma kaupa ise
Leheveergudele satub ka Hiina-teemalisi transiidiuudiseid. Et Eesti sadamatel on tekkinud võimalus koostööks Hiina konteinerterminalidega, kohe peaks algama kaubatransiitveod. See tekitab heameelt ja müts maha nende ees, kes selle nimel lobitööd teevad. Aga mul on küsimus: laiendame ja kaasajastame küll oma sadamaid, aga kas seal lõpebki me transiiditee?
Miks teiste riikide laevad veavad laiali meie oma ja riiki läbivat kaupa? Silme ette tekib pilt talupojarõivastes mehest kai ääres, kes on oma toodetud või Venemaalt saadud kauba sadamasse vedanud ja laiutab seal käsi. Transiidiuudiste valguses peaksime juba täna looma Eesti kaubalaevastiku. Esimesed kiilud peaks juba olema ellingutel!
Seni kuni käib laevaehitus ja merenduse ülesupitamine, võime laevu kusagilt rentida. Tegutseda oleks vaja kohe. Praegu on parim aeg oma laevastiku loomisega algust teha – laevade hinnad all, laevaehitajatel tööpuudus. Kui istume, käed rüpes, ei ole ka uue tõusu ajal midagi loota.
Kui energiatootmise infrastruktuuri loomisse on vaja investeerida kümneid miljardeid, siis miks mitte merendusse? 100 miljardit? Eesti merenduse taaselustamiseks ei ole seda palju. Vaid ühe riigieelarve suurune summa, mis 30 aasta perspektiivis on vaid tilk meres. Ei hakka siinkohal rõhutama merenduse vajalikkust, sellest on rääkinud mitmed majandusteadlased ja eksperdid, piirdun vaid mõne tähelepanekuga.
Merendus päästab pensionisambad
Merenduse ja pensionisammaste seose väljatoomine ei ole minu idee. Üks minu tuttav kapten käis välja mõtte, et riigi heaolu ja rahvaarvu kasvatamiseks on merendussektoril vaja jalad alla saada. Ka tööhõive tõhustamiseks, immigratsioonipoliitika toetamiseks ja pensionisammaste püsimise huvides
Riik peab tagama stabiilsuse kõigi aegade kiuste, üheks selle tagajaks oleks oma laevastiku olemasolu. Kui meil on rahvuslik lennukompanii, energiasektor, riigisadam, riigiraudtee ja muud julgeoleku seisukohalt olulised ettevõtted, siis kaubalaevastiku omamine ja kontroll selle üle peaks samuti strateegiliselt oluline olema.
Kapten rääkis selle lihtsalt lahti. Kui meil on oma laevastik, siis peale selle, et oleme osalised ida-lääne kaubatransiidis üle maailma ja saame sellest tulu, on meil tegemist ka n-ö töökohtade reserviga. Nimelt täheldas ta headel aegadel seda, et paljud meremehed ja -naised loobusid meretööst ja jäid paikseks.
Nüüd, segastel aegadel, otsitakse vanad meredokumendid välja, käiakse läbi täiendkursused ja võetakse meretee taas jalge alla. Ebameeldiv on aga minna võõra lipu alla, võõrale laevale. Miks ei võiks meie enda laevad olla need, kust inimesed tööd saaksid?
Raha maas ja lainetab meist mööda
Seesama kapten käis välja mõtte, et kui inimesed headel aegadel jäävad paikseks, siis on võimalik laevadel kasutada võõrtööjõudu. Soovin tema mõtet täiendada: kui maal kehvad ajad, siis võõrtöölised saadetakse koju ja tööd saavad meie inimesed.
Ja veel üks tähelepanek: kui rasketel aegadel ei ole tööd kodus, siis oma laevadel töötades ei kao inimene mitte kuhugi. Ei koli meremehed perekondi piiri taha ega maksa makse naaberriikidele. Sama on meremeestest võõrtööjõuga – ei koli neist keegi Eestisse elama, nad jäävad oma koduga seotuks. Ainuüksi Venemaal ja Ukrainas on võõrtööliste reservi lõputult.
Üks riigilaevastik
Tänaste riigieelarvete kärpimise juures tuleks riigil mõelda ühtse laevastiku loomisele. Ei mahu pähe, et igal ministeeriumil on oma laevastik. Ühtne majandamine ja kontroll tooks enam kasu ja kokkuhoidu. See, et haridusministeerium omab õppelaevu, mis kai ääres roostetavad, on ilmekaks näiteks, et midagi tuleb ette võtta.
Olin hämmingus, kui keskkonnaministeerium otsustas ehitada multifunktsionaalse reostustõrjelaeva koos jäämurdevõimekusega, samas kui majandusministeeriumi multifunktsionaalse reostustõrjevõimalusega jäämurdja ehitamine on kalevi alla pandud. Ometi ju tegemist ühe ja sama riigiga.
Positiivne on see, et piirivalve- ja keskkonnaamet jagavad ühiselt patrullkaatreid, laev Valve, mille meeskonda kuulus hiljuti ka hülgepoeg, on kõigile teada. See on näide, et suudetakse kokku leppida, kuid miks ei võiks kokkulepe olla riigiülene? Merenduse eestvedajad ei ole koostöö altid, nad peaksid tulema Saaremaale õppima, kuidas merendusklastrit luuakse.
Merendus on majandusministeeriumi osakond kahasse lennundusega tingimustes, kus oleks vaja mereministeeriumi. Riigi- ja kommertslaevastiku tööbüroo võiksid olla omavahel seotud. Juhtudeks, kui mõni laev hooajaliste tööde vaikuseperioodil peaks vähem tööjõudu vajama. Koostööd, paindlikkust, seoseid, võrgustikke, klastrit, mida iganes!
Mida me ootame?
Kes peaks otsustama? Veel on alles meie merepärand, oskused ja teadmised aegadest, mil meil oma laevastik oli. Kalalaevastikuga toetasime ju kunagi arengumaade merenduse ülesehitustki. Alustada tuleb merenduse tutvustamistest noortele, ka laevaehitusest, ja lõpetada logistikavõrgustiku loomisega. Veel on meil midagi alles, varsti kaotame sellegi.
Siin on mõtlemiskoht meie protsesside mõjutajatele. Vajalikest hoobadest, nagu maksusoodustused merendussektorile, riiklik investeerimistugi, on juba aastaid räägitud, äkki peaks startima? Taastame Eesti kommertslaevastiku ja viime ühise koordineerimise alla riigiülesannete täitmiseks vajaliku laevastikuga.
|
RSS