|
Ajakaja: Valikutest ja muusikast
Autor: Kaja Tampere
Teisipäev, 04. august 2009
Loe kommentaare | Kommenteeri | Prindi
Aastaid on Saaremaa olnud eesriide taga – kui sellist natuke teatraalsemat väljendust kasutada. Isegi rohkem suletud, kui teised Eesti osad nõukaajal seda kunagi olid…
Nüüd on praamijärjekorras välismaiste numbrimärkidega masinaid vaat et enamgi kui eestlaste sõiduriistu. Tullakse bussidega, autodega, jalgratastega – millega iganes veel saab liikuda – ja nauditakse Saaremaad.
Üha enam ja enam on ka erinevaid põhjusi, miks Saaremaale tulla. Muidugi, klassikaline põhjus, et laseme rihma lõdvaks ja peame ühe ürgse peo, on osa tulijate jaoks endiselt juhtival kohal. Ja kuigi sedasorti külalised saarlasi eriti ei rõõmusta, siis ega oma saart ju jälle lukku panna ka ei taheta. Üks positiivne külg ka sel nähtusel muidugi on – käivet kaubanduses sellised külalised suurendavad!
Kuid on ka teistsugust rahvast. Viimased nädalad on olnud selles mõttes ilusad, et paljud, nii kodusest Eestist kui kaugemaltki on saarele kibelenud kunsti nautima. Suurt ja kaunist muusikakunsti. Muidugi võib ju vaielda, et kas ooperit ikka telgis kuulata sobib (kõrvalt pealtkuuldud tänavakohviku diskussioon), kuid muusika on muusika, ja kõik sõltub ikka sellest, ma arvan, kuipalju inimene seda muusikat armastab.
Ma olen kohanud palju inimesi, kes autoga sõites näiteks klassikalist muusikat kuulavad, ja siis peaks ju ka see sobimatu olema. Aga eks ta ole, et niipalju kui on inimesi, on ka arvamusi. Igatahes, muusika kaunistab me saart ja kaunistab seda nii lossihoovi eksklusiivse valikuga ooperimuusika programmi kaudu, nii külalaulupidude kui ka väiksema mastaabiga rahvusliku muusika ja intiimsema intellektuaalsusega hurmavate kirikukontsertide kaudu.
Neid igasuviseid saare kirikutes ja külades toimuvaid üritusi võiks muidugi suurejoonelisemalt reklaamida, sest tean inimesi, kes oleksid tulemas – nad on kuulnud, et midagi kuskil toimub –, kuid ei leia infot üles ning seetõttu loobuvad. Millest on kahju.
Saaremaa ooperipäevad on aga üle maailma helisema läinud, ületades uudiskünnist isegi välismaises meedias. Ja meie saart külastavad muusikasõbrad on igal juhul rohkem teretulnud kui nädalavahetuste lauslakkujad ja “mönuga vötjad”.
|
RSS