|
Ajakaja: Avatud või avalik
Autor: Kaja Tampere
Teisipäev, 20. oktoober 2009
Loe kommentaare | Kommenteeri | Prindi
Eelmisel nädalal käis Eesti meedias hoogsalt valimiseelne propagandatrall, mis lõpuks pühapäeval valimistulemuseks formeerus. Oli võitjaid ja oli kaotajaid ja oli neid, kelle jaoks kõik jäi samaks. Tavaline poliitiline tingel-tangel, mis peaks inimeste elu-olu lõppude lõpuks paremaks muutma.
Tahaksin täna arutleda aga nende inimeste üle, kes end valimistega seoses avalikult püünele väljanäitusele panid. Nendest, kes pakkusid end meie elu parandama ja edendama. See on olnud julge samm, sest teadupärast meedia loob oma kangelased, aga meedia ka hävitab oma kangelased.
Ja selles kontekstis on kõik need inimesed, kes julgesid eesti asja nimel end avalikkuse ette tuua ja valimistel kandideerida, võtnud suure riski. Jah, praegu on avalikkuse tähelepanu all hea olla, sest kõik on hästi. Pahandusi ja vääritimõistmisi on vähe. Ja igaüks on suutnud endast avalikku ruumi jätta positiivse mõtte ja sõna. Ent kui argipäev koidab ja elu omad käänakud teeb ja kõik enam nii roosiliselt ei edene kui vahetult enne valimisi?
Siis peavad need inimesed olema valmis selleks, et nad võidakse ka avalikult meedias risti lüüa, jalge alla trampida. Nad võivad sattuda konkurentide ja kadedate laimu objektiks. Ja seda loota ei tasu, et meedia sellises olukorras nende puhul mingeid järeleandmisi teeb. Korra juba avalikkuse ette sattunul ei ole tagasiteed ega tunta ka halastust...
Seepärast tuleks nüüd igaühel, kes end poliitilisse mängu osaliseks pakkunud on, hoolega järele mõelda, mida tegelikult tähendab olla rahva esindaja, mida tegelikult tähendab saada mitme tuhande kaasmaalase mandaat. Ja kas me üldse teame, mida tähendab oma maad ja rahvast teenida? Kas peame asjale lähenema võimupositsioonilt – targema, väljavalitu positsioonilt – või olema lihtsalt üks, kes südamega eesti asja ajab? Keerulised küsimused – teoorias lihtsad vastata, kuid praktikas…
Üks on aga kindel – pole vaja tahta olla nii väga avalik, tuntud või tähtis. Pigem tuleb kasuks olla avatud… Seda me ju tegelikult ootame. Avatust, ausust, selgust, läbipaistvust. Isegi kui see praktikas raskeks osutub. Aga kes on öelnud, et elu peab lihtne ja kerge olema?
|
RSS