|
Ajakaja: Hakkaks hoolima!?
Autor: Kaja Tampere
Teisipäev, 01. detsember 2009
Loe kommentaare | Kommenteeri | Prindi
Eestlane on uhke, et on kultuurrahvas – laulupeod ja tantsuringid, näitekunst ja kujutav kunst sinna sekka, nii amatööri kui ka professionaali poolt. Ilus ja meeliülendav.
Eestlane tahab olla ka tore inimene ja hea inimene. Ja lugupeetud ja kiidetud ja märgatud ja tunnustatud. Loogiline, eks ju? Ja ilus tahtmine ka. Ja väga loomulik tahtmine.
Eestlane on ka viisakas inimene, “perse” ütelda on inetu ja vandumine lausa roppus. Aga kuidas eestlane mõtleb?
Kui inimene on korrektse keelekasutusega, käib rahvatantsuringis ja maalib vabal ajal, loeb klassikuid ja sööb noa ja kahvliga, kuid kiusab naabrit ega lase teda oma krundilt läbi mineva tee kaudu koju või pargib auto invaliidi parkimiskohale või jookseb ostukeskuse uksel pikali kepiga vaevaliselt tasakaalu hoidva kaaskodaniku, sest tal on ju kiire... Siis kas see inimene on kultuurne või ei ole?
Ühest küljest nagu oleks, aga teisest küljest?
Kust algab kultuursus? Äkki sellest, kuidas me eristume teistest kooslustest. Võtame näiteks loomariigi. Loomad ei loe klassikat (olen küll näinud-kuulnud, et mõni koer “laulab” CD-mängijale Mozartit kaasa) ega tantsi vabatahtlikult rahvatantsu. Loomariigis ei anta armu väetitele ja viletsatele, nad lihtsalt hävitatakse ja toimib looduslik valik. Tsiviliseeritud lääne inimkond on otsustanud kultuursuse kriteeriumide suhtes teisiti.
Lisaks kõikidele eelpool toodud kultuursuse näidetele on üks ja väga oluline tsiviliseeritud ja kultuurse inimühiskonna tunnus hoolimine. Niivõrd kui meis on hoolimist, nii palju eristume me barbaarsetest kooslustest. See on kultuurse inimese peamine tunnus.
Seepärast tahan edastada ülekutse, arvan, et kohase jõuluaja algusele – hakakem hoolima! Ja mitte ainult jõuluajal. Prooviks nii, et kui kerkib probleem, siis me ei hakka otsima õigustust enese kaitseks ja lõpetame solvumise selle peale, kui keegi võtab julguse rindu ja viitab puudustele. Pigem võtame sellistes olukordades härjal sarvist ja mõtleme hoolivalt, mida saaks teha paremaks. Mis võiksid olla lahendused? Ja siis on meie tegudel tõesti vaid üks kultuursuse mõõdupuu – hoolivus.
|
RSS