|
Bürokraatia pärsib merenduse taastumist
Autor: Mairold Vaik
Reede, 26. veebruar 2010
Loe kommentaare | Kommenteeri | Prindi
Peeter Palu (meenutades teda hea sõnaga) oleks paljud asjad ehitamata jätnud, kui ettevõtmised oleksid samasugust teed pidi alguse saanud, nagu meil merenduse arengukava koostatakse. Sel ajal kui teised arutasid ja mõtlesid, ajas tema juba materjale ja ehitajaid kokku. Objektid valmisid, bürokraatide asi oli vaid temaga samas tempos püsida.
Adun, et merenduse arengukava koostamise töö on tõesti suur, ja nurisemise asemel võiksin kaasa mõelda, aga sellest ei pääse paraku ümber ega üle. Arengukava koostamisega paralleelselt ei ole mitte mingit muud tegevust alustatud, riigieelarves ja eelarvestrateegiates ei ole vastavaid rahasummasidki veel ette nähtud.
Arengukava koostajad on ühe lahendusena välja pakkunud e-mereriigi loomise. E-mereriigi loomise kava on naljakas, kui selle taga ei ole riiki, mis tahaks merendusega tegeleda. Merenduspoliitika arengukava veebilehtki on kui eelmise aasta päevalehed, mis e-mereriigist me siis räägime? E-lahendused paistavad olevat universaalsed selle jaoks, et kui muidu midagi tehtud ei saa, siis veebikeskkonna tegemisel saame linnukese ikka kirja.
Kui ühel tähtsal Tartust pärit poliitikul ja teistel erakondade liidritel puudub huvi meremajandust turgutada, siis ükskõik kui palju ametnikud ja kõik selle ala pärast südant valutavad kaasamõtlejad oma energiat ka ei panustaks, ei muutu midagi.
Vaid saarlased tegutsevad
Tahetakse kokku ajada tohutu hunnik pabereid (töö ju käib!), mis haaraks kõike, aga asju võiks ju ette võtta ükshaaval. Näiteks alustada riikliku strateegilise kaubalaevastiku rajamisest ja ka ühise logistikaga riigilaevastiku moodustamisest. Kõik muu tuleks aja jooksul järele.
Saaremaal on jalad alla saanud väikelaevaehituse klaster, Euroopa Kalandusfondi toel upitatakse kalandust. Mõlemad eelnimetatud valdkonnad toimivad sõltumata Eesti merenduspoliitikast. Saarlased teavad, et vaid paberikuhjade kergitamisega tulemust ei saavutata. Olgem ausad, kui ei ole tahtmist, siis ei piisa ka täiskirjutatud paberitest ega ametnike jõupingutustest.
Bürokraatia ei lase Eesti merendusel normaalselt taastuda. Aga aeg muudkui läheb. Viimast hetkeolukorra kirjeldust ja analüüsi on tehtud juba rohkem kui kaks aastat. Mis hetkeanalüüsist saab siin üldse enam rääkida?
Tähtajad muudkui nihkuvad
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi merenduspoliitika arengukava töörühmade koordineerija saadab välja kirju, kus on kirjas vaid vabandused, miks asjad venivad. Merenduspoliitika arengukava mustandit oodati juba eelmise aasta sügiseks, siis lubati detsembri, edasi jaanuari lõpuks. Viimases töörühmade liikmetele saadetud kirjas räägitakse järgmisest tähtajast ehk siis märtsi lõpust. Kirjas on küll hulk põhjendusi, miks asjad venivad, aga meremehi lohutab see vähe.
Ka riigikogu töökavas pole kindlat päeva määratud, millal toimub merenduse arutelu suures saalis. Teada on vaid see, et majanduskomisjon arutab merenduspoliitika väljatöötamist 9. märtsi istungil. Siiski lohutatakse kirja lõpus, et merenduspoliitika väljatöötamine jätkub ja selle lõplik esitamine valitsusele ei hiline oluliselt. Kõik oleneb muidugi sellest, kuidas keegi sõna “oluliselt” tõlgendab.
Minu arvates tegeleb arengukavaga lihtsalt liiga palju inimesi, puudub selge liider ja vastutus hajub. See viibki asjade venimiseni või on selline venitamistaktika kellelegi vajalik? Jõuan tagasi loo algusse ja meenutan taas Peeter Palu, kellest tunneme suurt puudust. Ilmselgelt on sellise haardega inimene meil praegu lihtsalt puudu.
|
RSS