|
Reoveepuhastite heitvesi suubub enamasti ojadesse
 | | Foto: Peeter Kukk |
Autor: Ain Lember
Teisipäev, 09. veebruar 2010
Loe kommentaare | Kommenteeri | Prindi
Käimasoleva maakondliku ühisveevärgi projekti raames lisandub Saare maakonda täiendavalt kuus uut reoveepuhastit. Oma Saar uuris, kuhu läheb tavaliselt maakonna reoveepuhastitest läbi käinud heitvesi.
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni veespetsialist Melika Paljak ütles, et üldjuhul on puhastite eesvooluks veekogud (kraavid, ojad, jõed jne).
Vee erikasutusluba on Saare maakonnas praeguse seisuga 35 puhastil, mille heitvett juhitakse veekogusse või pinnasesse. Lisaks neile on veel mitmeid ettevõtetele kuuluvaid puhastusseadmeid, millest enamik töötab rahuldavalt või hästi. Samas on ettevõtetel ka rekonstrueerimist vajavaid puhasteid. Problemaatilises seisukorras puhastite heitvesi jõuab kraavide kaudu Kärla jõkke, Laugi peakraavi, Liivi lahte, Nigu lahte, Mullutu lahte, Pähkla peakraavi ja pinnasesse.
Mida väiksem on suublas looduslik järelpuhastus, seda rangemad on nõuded ärajuhitavale heitveele. Näiteks karstunud kraavi juhitav heitvesi peab olema puhtam kui nn tavalisse kraavi juhitav heitvesi, sest karstunud kraavist võib heitvesi jõuda otse põhjavette. Saare maakonnas on selline kraav Haamse asula heitvee eesvooluks olev kraav, kus vee erikasutusloaga nõutakse reovee rangeimat võimalikku puhastust.
Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning ei ole põhjavee seisundi halvenemise ohtu, võib teatud juhtudel (objekti oluline reostuskoormus, heitveehulk ja puhastusviis) immutada heitvett pinnasesse. Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib sellisel juhul põhjavesi reostuda.
Heitvee ärajuhtimine on Saare maakonnas keelatud Karujärvel, kus on väga tundlik ökosüsteem. Selline piirang on Melika Paljaku andmetel kehtestatud Kärla valla ja Kihelkonna valla üldplaneeringuga.
Reostuse ärahoidmiseks tuleb puhastit Paljaku sõnul pidevalt töös hoida, mis eelkõige tähendab reoveepuhasti korralikku hooldust ja reovett puhastavatele bakteritele stabiilse elukeskkonna tagamist. Kui reovee puhastusseade siiski mingil põhjusel pikka aega ei tööta, põhjustab see veekogude eutrofeerumist. Veekogudesse satub ülemäära toitaineid, mille mõjul hakkab taimestik liialt vohama ja veekogu võib kinni kasvada. See omakorda halvendab veekogu loomastiku elutingimusi.
Torustikuprojekti raames ehitatud uued reoveepuhastid
Hellamaa – puhastatud reovesi juhitakse ca 1 km pikkuse kraavi kaudu Lalli lahte;
Tagavere – Tondi oja kaudu Võlupe jõkke;
Ruhnu – kraavitusega Liivi lahte;
Püha – puhastatud reovesi läheb pinnasesse;
Oti – läheb pinnasesse;
Sakla kogumiskaev – reovesi tuuakse Kuressaare puhastusseadmele.
Torustikuprojekti raames rekonstrueeritud reoveepuhastid
Eikla – puhastatud reovesi läheb pinnassesse (võib suurveega jõuda Põduste jõkke);
Kihelkonna – Allika ojja (seotud Kihelkonna ojaga);
Kärla – Mõnnuste kraavi ja Agari kraavi (seotud Kärla jõega);
Leisi – Leisi jõkke;
Karja – Leisi jõkke;
Pärsama – Saadu kraavi (seotud Oitme ojaga);
Aru elamud – Veske kraavi (seotud Leisi jõega);
Lümanda – Salu peakraavi;
Liiva – Soonda ojja;
Mustjala – Oja kraavi (seotud Tirtsi jõega);
Orissaare – Väikesse väina;
Kõljala – Laugi peakraavi;
Pöide Kärneri küla – kraavi kaudu (2 km) Väikesse väina;
Läätsa – Liivi lahte;
Valjala – kraavi kaudu (0,5 km) Lõve jõkke.
Kohalikule omavalitsusele kuuluvad puhastid
Kaarma vald:
Aste alevik – Irase peakraavi;
Haamse küla – karstunud Endla kraavi.
Pihtla vald:
Sandla – Sandla kraavi, seotud Poka ojaga. Probleemne.
Laimjala vald:
Laimjala küla – nimetusse kraavi (ca 3,5 km), seotud Kurdla peakraaviga;
Audla küla – Kuke peakraavi.
|
RSS