|
Saaremaa sild sunniks maismaaimetajaid kolima
 | | PROBLEEMSED KOHAD: Tõenäolised konfliktkohad (punased ristid), kus põhimaantee läbib rohevõrgustikku (varjutatud ala) ja lõikub mandri ja Saaremaa vahelise suurimetajate rändekoridoriga.
Foto: Repro |
Autor: Kertu Kalmus
Neljapäev, 11. veebruar 2010
Loe kommentaare | Kommenteeri | Prindi
Uuringust Suure väina püsiühenduse mõjudest Virtsu ja Kuivastu kandi imetajate asurkonnale selgus, et väga tõenäoliselt soodustab püsiühendus Saaremaal mittetüüpiliste võõrliikide sissetungi.
Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis uuringu läbi viinud loodusteadlased Jaanus Remm ja Asko Lõhmus märgivad, et seni on Suur väin olnud levimistõkkeks mitmetele imetajaliikidele, mis on vähendanud ka metsloomataudide levikut Saaremaale.
“Kuigi sellise riski tõenäosus lähiajal on madal, suureneb see ilmselt pika aja jooksul ning võib kaasa tuua märkimisväärseid ja etteennustamatuid kulutusi nii keskkonnale kui ka ühiskonnale,” leiavad uuringu autorid.
Lisaks otsestele mõjudele uue tee naabruses avaldab silla ehitamise järel tõusev liiklustihedus tõenäoliselt laiemat mõju kogu Saare maakonna imetajakooslusele.
Eeldatavasti hoogustub püsiühenduse rajamise järgselt Remmi ja Lõhmuse hinnangul kinnisvaraarendus Põhja-Muhumaal, Ida-Saaremaal ja Kuressaare ümbruses, mis omakorda võib nendes piirkondades kaasa tuua imetajate elupaikade kadumise või nende kvaliteedi languse.
Loodusuurijad tõid välja, et peale Virtsu ümbrust asustava kasetriibiku ja saarma elab Suure väina laiemas ümbruses ka kaks Euroopa tähtsusega kaitsealust suurimetajat – pruunkaru ja ilves. Viimasel on püsiv populatsioon Saaremaalgi.
“Nende liikide jaoks võib planeeritaval teel ja kindlasti ka tõusval liiklustihedusel olla tugev pikaajaline mõju, mida põhjustab rändekoridoride läbilõikamine Virtsu läheduses ja Ida-Saaremaal,” kinnitavad loodusuurijad. Selle tulemusel oleks suure tõenäosusega takistatud aga saareliste populatsioonide omavaheline ühendatus ja nende looduslik taasasustamine.
Vajadus loomatunnelite ja -sildade järele
Lahendused Suure väina silla ehitamise järel tekkida võivate mõjude vältimiseks või kompenseerimiseks oleksid uuringu läbiviijate soovitusel uute kaitsealade loomine, olemasolevate kaitsemeetmete ümberkorraldamine ja ranged nõuded kinnisvara ja infrastruktuuri arendamisele. Samuti oleks maakonna tasemel vaja ruumilisi protsesse arvestavaid planeeringuid.
Liiklustiheduse prognoositav suurenemine ja ajaline ühtlustumine tooks uuringu läbiviijate hinnangul kaasa aga ka vajaduse loomapääsude järele nii ehitatavatel teelõikudel kui ka praegu olemasoleval teel. Sealhulgas oleks maanteedele vaja loomasildu suurimetajatele ja spetsiaalseid tunneleid väike- ja pisiimetajatele.
Kriitilisse seisu jääksid aga tee ja rannajoone ristumiskohad, kus tuleks kindlasti tagada väike- ja pisiimetajate liikumisvõimalused ning piirkonnad, kus tee läbib rohevõrgustikku ja metsa.
Loe uuringut täismahus!
|
RSS