Verbaalselt.

Ära joostes.

Üritan neid iga hinnaga vältida.

Noa abil.

Kakeldes.

Tipus nii tööpõllul, motoringrajal kui ka pereisana

30.08.2010. Siin Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada. Nõukogude Liidu meistrivõistlustel kihutavad rajal võidusõitjad 125-kuubikulistel sportmootorratastel ehk masinaklassis 125 B. Võistlejaterivi eesotsas sõidab Lükati kurvi tuhandete spordisõprade rõõmuks võistlusrattal number üks mullune liidu tšempion, saarlane Villi Lepik, kelle edumaa on sirgele rajalõigule jõudes oma vana rivaali, moskvalase Anatoli Oleinikovi ees juba paarkümmend meetrit.

Nuudi Inna – kiire pööruga muhu nänn

16.08.2010. Muhu Soonda küla Nuudi Innast, õige nimega Inna Sooäär, võiks kirjutada raamatu. Nii palju põnevaid seiku ja toredaid ettevõtmisi on tema elus olnud. Ja viletsamaid aegu ikka ka, kuid optimistliku ja ettevõtliku inimesena on Nuudi Inna neist ikka välja tulnud. “Sa võid mo kohta nänn küll ütelda,” arvab Inna, kui täpsustan Muhu naiste staatust. Ja ehkki Inna lubab meeles pidada, et räägib seekord kirjakeeles, on tema jutt mõnusalt muhumurdeline, ütlemised mahlakad ning juhtumised uskumatud.

Elu parimad aastad EPT-s

26.07.2010. Kui Taivo Lõuk (76) oma elule tagasi vaatab, siis väidab mees kindlalt, et tema elu kõige huvitavamad, kõige paremad aastad möödusid EPT rajoonikoondises. “Minu noore mehe töö ja armastus on sinna jäänud. See oli aeg, kus üksteisest hooliti, rahvas käis omavahel läbi. Meil oli üle 600 inimese tööl, aga nad olid omavahel lähedasemad kui tänapäeval kümme.”

Saatke mind või Saaremaale! (1)

12.07.2010. “Kui ma praegu peaks veel koolis töötama, siis lastaks mind lahti juba teisel päeval,” usub Annika Iin (72). “Tänapäeva koolis on õpetaja tehtud teenindajaks, aga mina klienditeenindaja rolliga ei lepi. Mina olen pärit veel sellest ajast, kui õpetaja oli koolis ikka õpetaja.”

Mees autoroolis, pillimäng südames

28.06.2010. “Et kes ma olen? Kui ma seda isegi teaks,” arutleb Jüri Väli (68). “Isapoolse vanaema poolt olen ma poolakas, ema vanaisa poolt lätlane. Mu isa ja ema olid sõrulased, üks Tehumardilt, teine Salmelt. Ise olen ma sündinud Tallinnas. Seega täitsa poluvernik!” Kui kahe- ja pooleaastast Jürit Tallinnas Jaani kirikus ristitud ja õpetajahärra talle vett pähe tilgutanud, öelnud poiss kena selge häälega: “Onu, ära jampsi!”

No kes see Kõrtsu Aadut ei tea! (1)

14.06.2010. Ado Arge (68) on Kuressaare linnas üks tuntud mees, kuid vähesed teavad, et tema priinimi on Arge. See ju Kõrtsu Aadu, teatas rõõmsasti enamik toimetusega ühendust võtnud äraarvajaid. Aadu oli Kuressaare kõrtsides kelner kokku 29 aastat. Ka sel ajal, kui linna ainsasse restorani sissepääsemiseks pidi nädalavahetustel seisma hirmpikas järjekorras või omama teispool ust mõnd head tuttavat, veel parem, kui lähisugulast.

Kui õpetaja Liivamägi naerma hakkas… (1)

31.05.2010. … oli terve klassituba tema kihistamist täis. Ja kui tunnis tõusis sumin, mis õpetajale ei meeldinud, tõstis ta pilgu (oli ikka hirmuäratav pilk!) ja kõik jäid otsemaid vait. Nii mäletavad Linda Liivamäge tema õpilased. Kolleeg Rita Ilves on tema kohta öelnud nii: armas, aga sõjakas; õrn, aga jõuline; kohati lapselik, aga vanaema; noor, aga...

Tervitusi Eestimaa Siberist!

17.05.2010. Kui Ahti Viilup (74) noore mehena pärast Õisu piimanduskooli lõpetamist Saaremaale tööle suunati, oli ta pisut nördinud – Lõuna-Eesti kuppel- maastikul, metsade ja järvede vahel üles kasvanud noormehele tundus siinne lage ja üksluine maastik nukker ja troostitu. Esimene kiri koju algas sõnadega: “Tervitusi Eestimaa Siberist!” Ent elu on läinud nii, et Viilup jäigi saarele, elades siin tänaseni.

Sõrvest, sõja jalust

03.05.2010. Kui poleks olnud seda neetud sõda, oleks Leida Undresti (79) elutee olnud sootuks teistsugune. Oma lapsepõlvest Sõrves mäletab ta ainult pommitavaid lennukeid, tulekahjusid, hirmu ja põgenemisi…

Ainor Väli – partorgist paavstiks

19.04.2010. Ainori Tehnika tänava kodus on laual hiirekõrvul kaseoksad. Hiljem mõtlen, et need võisid olla Tõnijalt, kus on Ainori isatalu. Nuki jäigi isa Osvaldil lõpuni ehitamata. 44. aasta sügisel viidi ta minema, ”premeeriti” paragrahviga 58, nagu see toona kombeks oli. (§ 58 oli 1938. aasta redaktsiooni kohaselt Vene NFSV kriminaalkoodeksi paragrahv, mille erinevate alapunktide alusel represseeriti Nõukogude Liidus ja selle okupeeritud territooriumitel 1930.–1950. aastatel seni täpselt tuvastamata, kuid miljonitesse ulatuv arv inimesi.) Päris lõppjaama, Arhangelskisse, ta ei jõudnudki, ühes vahelaagris viis tüüfus saare mehe võõrasse mulda.