Merepäevad seljaga mere poole
Autor: Mairold Vaik
Kolmapäev, 01. juuli 2009
Arvan, et Kuressaare merepäevi vaevab kui just mitte identiteedikriis, siis vähemalt visioonipuudus. Korraldajad soovivad küll merelise osakaalu suurenemist, teisalt on üritused kuidagi vägisi kammitsetud merendustemaatikaga ja mere ääres olemisega. Hindan väga kultuuriüritusi, mis sel ajal toimuvad, aga oma nägu otsiva merepeo raames kaovad need kuidagi ära ja muudavad ka merepäevade enda sisu hägusemaks. Tunnustan kõigi tööd, kes on seni asja vedanud, tase on aasta-aastalt tõusnud, aga siiski ei saa ütlemata jätta, et merepäevade nime all organiseeritav on kui palli valesse väravasse tagumine.
Ei saa aru, mis on praeguste merepäevade eesmärk. Siin on mu isiklik arvamus, mis üritust külastades ja teistelt muljeid kuuldes aegamisi kujunenud.
Olen külastanud merepäevi nii Eestis kui ka välisriikides ja tuleb tõdeda, et Kuressaares on kogu üritus merepäevadest üsna kaugel, pikemat aega pigem kultuuripäevade moodi. Et merepäevade nädalavahetusel on Virtsu–Kuivastu laevad täis, on lihtsalt kokkusattumus mõne samal ajal toimuva üritusega. Saaremaal on suvel muid üritusi, mis meelitavad väljastpoolt kordi rohkem rahvast kokku. Hiidlaste Sõrul toimuval puupaatide peol on rohkem merepeo hõngu kui mitmepäevasel üritusel Kuressaares.
Muutused on tulekul
Sel aastal levivad uudised on ärevusttekitavad. Aasta algul räägiti sellest, et edaspidi korraldab päevi eraettevõte, kel avalike ürituste korraldamise kogemus. Sellest suunast kevadel loobuti, asuti muid teid otsima, et auga välja tulla. Hiljuti käidi välja piletiotsus, kuigi ma ei ole ühelgi merepäeval näinud, et külastajatelt osalemistasu nõutakse. Kõlas ka uudis, et merepäevad kolivad kesklinna. Huvitav, kelle jaoks pidu siis tegelikult on? Sel aastal puudub ka ürituse juht, kes oleks merepäevade selgrooks ning näo andjaks. Olemasolevas kolleegiumis ajab igaüks oma rida ja terviklikku pilti pole kellelgi. Kõik, mis vähegi võimalik, poogitakse nendesse päevadesse (nt SPA festival, Audigolf jms). Ja viimaseks tilgaks karikas osutus teade sellest, et Admiral Cowan jääb peole tulemata.
Merepäevad ei ole vaid see, kui kuskil abajas paatidega tiirutatakse ja kui haakrikulaadal vaid väike osa kraamist puudutab merevärki. Ei piisa sellest, kui rannaliival mingeid võistlusi peetakse, vallikraavis sulistatakse või laval esinejad madrusesärke kannavad, see kõik on vaid taust. Purjekate paraad ja uhke algustseremoonia lipuheiskamise ja šampusega ning mõne meremehega rongkäik ei vea üksi välja. Sellest kõigest jääb väheks, et merepäeva nimetust välja teenida. Küll on üritust ühildatud saarlaste või Põrnikaklubi kokkutulekuga või mingi kontserdisarjaga, aga need üritused võiksid toimuda ka muu nime all, kui merepäevad. (Kures)saarlastest meremehi ei ole veel kordagi kokku kutsutud. Muutused on vajalikud, aga kas just taandumise suunas?
Ehedusest jääb puudu
Seni on Kuressaarde laevu vähe kutsutud ja neil pole kandvat rolli. Vaadates fotosid varasemate aastate merepäevadest, leiab sealt merega seonduvat päris vähe. Kui lugeda eelnevate merepäevade kavasid, siis leiab seal kirja pandud üritustest merega seotuid alla kolmandiku. Praegu avalikustatud kava järgi on sel aastal kogu ürituste arv umbes 35, millest meretemaatikat puudutab 10, neist on veesõidukitega seotud vaid 3 ja laevu 0. Merenduse elluäratamiseks tavateadvuse jaoks ei ole just palju, nii toidetakse vaid stereotüüpe, müüte ja väärarusaami merendusest.
Ei korraldata ju lillelaada nime all hoopis kariloomade väljanäitust ja seemnete müüki. Eelmisel aastal oli küll märgata merega seonduva temaatika kasvu, aga kahtlen selleaastase kesklinna kolimise otsuse juures, et see samale tasemele jääb. Loodan, et eksin, aga Kuressaare vappi kandev laev jääb sellele vaatamata tulemata.
Mis on merepäevad?
Merepäevade eesmärgiks tänapäeval on eelkõige merelise elulaadi ja meretöö tutvustamine. See on ühe sadamalinna kutse laevade meeskondadele, kes merel rassimisele vahelduseks pälvivad linnaelanikelt lahkust ja austust. Linnale on see suur au, kui teda eelistatakse teistele rohketele kutsetele. See on tõhus mainekujunduse võimalus. Mitmed traditsioonilisi merepäevi korraldavad linnad teevad palju, et saada mõneks päevaks võimalikult palju laevu oma sadamasse, tihti on sadamakaid ja mitmed teenused nende laevade jaoks tasuta, vahel toetatakse väga tähtsat külalist-laeva teel kodusadamast külla rahaliselt.
Kohalikud ettevõtjad toetavad pidu end pealetükkivalt püünele seadmata. Merepäevadel toimub kogu või suur osa melust eelkõige sadamas, linnaelanike tervituseks korraldatakse mõnes sadamalinnas ka laevameeskondade rongkäik. Sadamast eemal toimuv on üldjuhul teisejärguline.
Vastutasuks saab linnarahvas meremeestega koos pidutseda, rongkäigule kaasa elada, nende laevu külastada ja uudistada, meremeeste jutte kuulata ning laeva pardal ka midagi õppida või kõrva taha panna. Sadamas toimuvad kontserdid ja muud üritused on üldjuhul kõigile tasuta.
Mida muuta?
Läänemere riikides on palju huvitavaid laevu, mida külla kutsuda. Alates Eesti ajaloolistest laevadest ja riigilaevadest, taanlaste, rootslaste ja soomlaste vanalaevadest ning lõpetades huvitavate lõbusõidualustega. Miks mitte kutsuda peo naelaks Volvo Ocean Race’i või American Cup’i purjekas, Rootsi ei asu sugugi kaugel.
Aastal 2013 läbib Väinamerd maailmaregatt The Tall Ships Races, juba praegu peaks hakkama hindama oma ressursse ja peagi osalejatele kutseid saatma, et laevad enne Riiga suundumist meile külla tuleksid.
Miks mitte kutsuda külla kinobussi, mis merefilme näitaks? Miks ei korraldata lõbusõite merele? Kas sel aastal on külla kutsutud selleks ajaks ümbermaailmareisi lõpetanud purjelaev Martha?
Merepäevi saab korraldada vaid Roomassaare sadamas, kus vapilaeva meeskondki tunneks, et on osa peo keskmest. Senine üritus tuleb nimetada Kuressaare kultuuri-, suve- või linnapäevadeks. Kaks eri suunda tuleb lahutada.
Linnapäevad, kus osa tegevusest on merebutafooriaga seotud, oleksid oma nime all palju ausamad. Kui edaspidi toimuks kaks head sündmust ühe laialivalguva teemaga ürituse asemel, me kõik vaid võidaksime sellest. Usun, et näiteks Kuressaare suve-, džässi- või kontserdipäev oleks oma nime all palju kuulsam. Tallinna mahuvad eraldi nii merepäevad kui ka linnapäevad, miks mitte meilgi?