Kuressaare on väga heal järjel ettevõtlik linn

Eesmärgil hinnata Kuressaare linnavalitsuse tegevust viis Riigikontroll käesoleval aastal läbi linnavalitsuse tegevuse auditi, mis tuvastas linna sisekontrollisüsteemis ja raamatupidamises mitmeid vajakajäämisi.

Kuigi esmalugemisel tundub Riigikontrolli koostatud kontrolliaruande lõpptekst väga terav ja kriitiline, ütles üks selle autoreid, Riigikontrolli V auditiosakonna auditi juht Ethel Jäärats, et nende poolt avastatud vead linnavalitsuse ettevõtmistes pole pahatahtliku ega kuritegeliku tegevuse tagajärg. Tema sõnul on olukord paljudes teistes Eestimaa kohalikes omavalitsustes veelgi kehvem.

„Kuressaare on siiski väga heal järjel olev ja väga ettevõtlik linn,” ütles Jäärats kommentaariks, lisades, et auditi käigus tuvastatud vead Kuressaare linnavalitsuse raamatupidamises ja sisekontrollisüsteemis on kõigi kohalike omavalitsuste ühine probleem. Tema sõnul on põhjus selles, et kohalike omavalitsuste tasandil esineb sageli palju teadmatust, sellest ka möödalaskmised.

Rohkem negatiivset kui positiivset

Riigikontroll on seisukohal, et Kuressaare linna raamatupidamises esineb puudusi, mis on viinud oluliste vigadeni finantsaruannetes, kusjuures majandustehingute sooritamisel ei ole jälgitud riigi ega linna oma õigusakte. Seega vajab linna sisekontrollisüsteem olulist täiustamist ja seda eesmärgil, et tulevikus tagada linna majandustehingute õigus- ja sihipärasus ning vähendada kahjulike tehingute toimumise riski.
Ainukese positiivse asjaoluna on Riigikontrolli aruandes ära märgitud, et auditi käigus ei tuvastatud olulisi vigu linna laenukohustuste arvestuses ja –tehingute õiguspärasuses.

Puudused eelarve koostamisel ja täitmisel

Riigikontroll on seisukohal, et 2004. ja 2005. aasta eelarve vastuvõtmisel ei ole linnavolikogu kinni pidanud eelarve menetlemise korrast, mille linnavolikogu ise on kehtestanud. Kuna linnavalitsus on eelarves määratud kulusid muutnud ilma volikogu otsuseta, siis on linnavalitsus rikkunud võimude lahususe põhimõtet ja võtnud endale seadusandliku võimu pädevuse.

Lisaks tuvastas Riigikontrolli audit, et Kuressaare linnavalitsus on eelarve kulusid omavoliliselt jaganud ka tegevusvaldkondade vahel. Ainuüksi 2005. aastal on taolisi ümberjagamisi tehtud vähemalt 3,1 miljoni krooni ulatuses, samas kui linna aastaeelarve oli 198 miljonit krooni. Riigikontroll tuvastas veel, et vaatamata toimepandud süstemaatiliste rikkumiste arutamisele linnavalitsuse 2005. aasta septembrikuu istungil, otsustati siiski sama praktikat jätkata.

Kõigele lisaks on Kuressaare linnavalitsus valla- ja linnaeelarveseadust rikkunud veel ka sellega, et ei ole täiendavalt laekunud tulude eelarvesse võtmisel koostanud lisaeelarvet ega taotlenud lisaeelarve vastuvõtmist linnavolikogult. 2004. aastal oli selliseid täiendavaid tulusid 942 000 krooni ulatuses ja 2005. aastal vähemalt 848 000 krooni ulatuses.

Reservraha töötasude tõstmiseks

Üldtuntud tõde on, et eelarve reservfond on mõeldud ootamatute kulude katmiseks. Reeglina on taolised kulud ühekordsed, mida eelarve koostamise ajal ei olnud võimalik ette näha ja mida seetõttu polnud võimalik ka eelarvesse planeerida.

Kuressaare linnavolikogu on vastu võtnud reservfondis oleva raha kasutamise korra, kuid see dokument – nii võib lugeda Riigikontrolli auditist – on koostatud äärmiselt ebaselgelt ja ähmaselt, mistõttu pole sealt võimalik välja lugeda, milliseid ettenägematuid kulusid reservfondist ikkagi kaetakse.

Riigikontroll on ka seisukohal, et linnavalitsuse eelarve „reservfondist üldiselt ei tohiks eraldada raha linnavalitsuse enda või tema halduses olevate asutuste tegevuskulude katmiseks ja eelarves kinnitatud töötasude suurendamiseks”.

Kuressaare linnavalitsus on aga Riigikontrolli auditi andmetel eelarve reservfondi raha kasutanud omaenda tegevuskulude katteks, linnavalitsuse halduses olevate asutuste tegevuskulude finantseerimiseks ja isegi töötasufondi suurendamiseks. Kõike seda on auditi perioodil ehk 2004.-2005. aastal tehtud umbes 400 000 krooni ulatuses.

Olukord toetuste määramisel

Riigikontrolli auditi aruandes on märgitud, et Kuressaare linnavalitsus on ületanud talle antud pädevust erinevate toetuste ja stipendiumide määramisel. Nimelt on toetusi määratud muul otstarbel, kui linnavolikogu kehtestatud kord seda ette näeb, ja neid on makstud raha eest, mis eelarves pole selleks otstarbeks ette nähtud. Samas on toetusi määratud isegi valitsusasutustele ja nende halduses olevatele asutustele – neid aga volikogu toetuse saajatena ette ei näe. Määratud on ka linnavolikogu poolt mitte ette nähtud stipendiume.

Puudulik otsustuspädevus

Riigikontroll tuvastas, et Kuressaare lepinguid on linna nimel korduvalt sõlminud isikud, kellel puudus selleks õigus või kellele ei olnud selleks volitusi antud. Näiteks on Kuressaare abilinnapea sõlminud linna nimel autobusside parkla hoone üürilepingu AS-ga Jomanda, kuigi kehtiva korra kohaselt oleks sellise otsuse saanud teha vaid linnavolikogu. Lisaks on abilinnapea sõlminud linna nimel töövõtulepinguid AS-ga Saare Kommunaal ja mitmeid liitumislepinguid.

Arenguruumi jätkub

Kokkuvõtlikult võib Riigikontrolli soovitustest linnavolikogule ja -valitsusele lugeda, et tuleks tõhustada volikogu revisjonikomisjoni tegevust ja tagada vajalike määruste vastuvõtmine ning nende vastavusse viimine kehtivate õigusaktidega. Kuressaare linnavalitsusele aga on tehtud ettepanek parendada sisekontrollisüsteemi ja viia linnavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri vastavusse selle aluseks olevate õigusaktidega.

Käesolev audit puudutab perioodi 2004–2005. See tähendab, et vaatluse all oli periood, mis eelnes valimistele ja mil oli võimul linnavalitsuse endine koosseis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 41 korda, sh täna 1)