Saaremaa taevast läbib aastas 50 000 lennukit (3)

Suured reisilennukid taevalaotuses on saarlaste jaoks juba kümmekond aastat igapäevased kaaslased. Ent kust need lennukid tulevad ja kuhu on nad teel? Lennuliiklusteeninduse AS lennujuhtimise osakonna juhataja Üllar Salumäe sõnul on Saaremaa Tallinna ümbruse kõrval kõige suurema lennutihedusega piirkond Eestis. Möödunud aastal läbis Eesti õhuruumi umbes 100 000 rahvusvahelist ülelendu, üle Saaremaa lendas neist enam kui 50 000 lennukit. See on üsna märkimisväärne number, arvestades, et nõukogude ajal oli Saaremaa rahvusvahelise lennuliikluse jaoks puutumata ala.

Tokiost ja Pekingist Lääne-Euroopasse

Tihedamaks Saaremaad läbivaks lennukoridoriks võib pidada nn RANVA – DODNA lennutrassi, mis siseneb Saaremaale Kübassaare juures ning kulgeb mööda Lõuna-Saaremaad üle Kuressaare linna suunaga Salmele, kust võtab kursi merele. Nimetatud trass on peamine lennutee Jaapanist, Lõuna-Koreast ja Hiinast Euroopasse saabuvatele lennukitele. Trassil lendavad reisi- ja kaubalennukid tõusevad õhku Tokiost, Söulist, Pekingist ja Shanghaist ning maanduvad Euroopa suuremates lennujaamades nagu Pariis, London, Frankfurt ja Amsterdam. Pisut harvem on sihtkohaks Zürich ja Kopenhaagen. Sama koridori mööda tulevad lennukid Lääne-Euroopasse Peterburist.

Kuna RANVA – DODNA on ühesuunaline lennutrass, tähendab see, et trassi ei kasutata Euroopast Aasiasse lendamiseks.
Pea sama tihe liiklus Saaremaa kohal käib trassidel, mis teenindavad Helsingi ja teiste Euroopa linnade vahelist lennuliiklust. Üle Saaremaa lendavad ka kõik Tallinna lennuväljalt Lääne-Euroopasse suunduvad lennukid, v.a Estonian Airi omad, mis lendavad üle Hiiumaa.

Üle Saaremaa lendavad paljud rahvusvaheliselt tuntud lennukompaniid nagu Air France, Lufthansa, American Airlines, British Airways, Aeroflot, Japan Airlines, Finnair, Air China, Air Canada jne. Suurimaks Saaremaad ületavaks reisilennukiks on Aasia – Euroopa liinil kasutatav Boeing 747, mis võib pardale võtta üle 500 reisija. Saaremaa taevalaotusest on mõned korrad üle lennanud ka maailma suurim transpordilennuk Antonov 225 (Mriya), milline on ainus omalaadne maailmas.

Lennuliiklus Saaremaa kohal toimub üsna tihedalt ööpäev läbi. Kõige rohkem on lende hommikul kella 4-5 ajal ning päeval kella kolmest seitsmeni. Keskeltläbi lendab üle Saaremaa sõltuvalt päevast 130 – 150 lennukit. Kõige tihedam on lennuliiklus reedel.

Üle Muhu läheb üks pikemaid lennureise maailmas

Üle Muhu saare kulgeb kahesuunaline lennutrass, mida mööda USA lennufirma Continental teeb alates sellest kevadest reise New Yorgist Delhisse. Ilma ümberistumiseta 14 tundi kestev reis kuulub maailma pikemate otselendude hulka ja seda teenindab uue põlvkonna lennuk Boeing 777. Sama trassi mööda lennatakse Delhi vahet ka teistest USA idaranniku suurlinnadest ning Kanadast. Lisaks kasutatakse trassi Rootsist lennuühenduse pidamiseks Pakistani, Malaisia ja Moskvaga.
Viis aastat tagasi kasutusele võetud trass on viimasel ajal muutumas üha populaarsemaks, märkis Üllar Salumäe.

Eesti õhuruumi on ülelendamiseks kasutanud ka tõenäoliselt maailma kõige pikem otselend Singapurist New Yorki (kestab ligi 18 tundi), kuid see ei lähe üle Saaremaa, vaid kulgeb Mohni saare lähedalt üle põhjaranniku Soome poole.

Aastate jooksul on Saaremaad läbivate lennukoridoride suund ka pisut muutunud. Möödunud aastal nihutati üht Sõrve sääre lõunatippu ületanud Euroopast Aasiasse suunduvat lennutrassi pisut Läti poole. Samas peaks sellel trassil sõitvad lennukid Sõrvest ikkagi nähtavad olema.

Lendude arv suureneb

Ülelendude arv kasvas Eestis 2006. aasta esimese poolega ca 17%, mis on kordi rohkem kui Lääne-Euroopas. Juurdekasv peaks jätkuma ka lähiaastatel, ehkki mitte nii jõudsas tempos. Rahvusvahelises mõistes on lennuliikluse tihedus Eesti õhuruumis siiski alla keskmise. Näiteks teenindab Lennuliiklusteeninduse AS kuus ligemale 10 000 lendu, samal ajal kui Inglismaal toimus oktoobris näiteks kaks miljonit lendu.
Ajutusi tagasilööke ülelendude arvu osas on andnud 2001. aasta terrorirünnak New Yorgis ning üksjagu kõneainet pakkunud SARS-i viiruse juhtumid Aasias.

2005. aastal teenis Euroopa odavaimat navigatsiooniteenuse hinda pakkuv Lennuliiklusteeninduse AS lendude pealt kokku 193,5 miljonit krooni, millest puhaskasum moodustas 68,6 miljonit krooni. Riigile maksti dividendideks 66 miljonit krooni. Keskeltläbi maksab lennufirma ühe Eesti õhuruumi läbiva lennu eest 1800 krooni.

Lennuk kukub alla mitu minutit

Saaremaa kohal lendavad lennukid üldjuhul 9-12 km kõrgusel. Juhul, kui lennuk teie pea kohal peaks miskil kombel katki minema, kulub vraki maapinnale jõudmiseks paar-kolm minutit. Kukkumise kiirust mõjutab, kui suured ja millise profiiliga on allakukkuvad osad. Ning kas osad jäävad õhku lendlema või mitte.

Kui õnnetusse sattunud lennuk on vähegi juhitav ja lendurid võimelised seda juhtima, üritatakse maanduda merre. Probleemide korral Saaremaa õhuruumis on lähimad varulennuväljad Tallinn, Helsingi ja Riia. Sõltuvalt lennuki mõõtmetest, reisijate arvust ja veel mõnest näitajast võib teatud määral kõne alla tulla ka maandumine Kuressaare lennuväljale.

Rahvusvaheliste lennukoridoride laius on 10 meremiili, kusjuures kahe lennuki vahele peab jääma vähemalt viis meremiili (nn hajutusmiinimum). Üllar Salumäe sõnul tal hajutusmiinimumide rikkumisi Saaremaa kohal meelde ei tule.

Leo Katugin näeb teleskoobiga ka reisijaid

Kui reeglina paistab lennukist maa peale põhiliselt vaid pikk valge suitsujutt, siis harrastusastronoom Leo Katuginil võimaldab enda valmistatud teleskoop jälgida lennukit sedavõrd lähedalt, et isegi reisijad on nähtavad.
Oma Laimjalas asuvas observatooriumis Katugin spetsiaalselt lennukite jälgimisele küll ei keskendu, kuid päikesevaatluse ajal juhtuvad lennukid teleskoobi eest läbi lendama tahes-tahtmata. Et optika näitab kujutisi tagurpidi, siis paistavad reisijad teleskoobis, pea alaspidi.

Öösel näeb Katugin Saaremaa taevas ka NATO hävitajaid, mis lendavad Sõrve suunalt Tallinna poole. Peakohal on nad täiesti hääletud, müra jõuab pärale alles siis, kui lennukid ise on juba Muhu kohal, rääkis harrastusastronoom.


Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi peaspetsialist Ain Kallis:
Iga kõrgelt lendav reaktiivlennuk jätab endast jälje. Mootorist väljuvatele kütuseosakestele tekivad ümber pilvepiisad, millest moodustuvad nn kiudrünkpilved (Cirrocumulus tractus). Selle tõttu on lennutrassi alla jäävatel aladel päikesekiirgust tunduvalt vähem. Taimed kasvavad kehvemini ja inimeste enesetunne on häiritud. Ka atmosfäär on tunduvalt saastatum.
Kindlasti mõjutavad lennukid mingil määral ka meie kliimat. Seda, kui puhtaks võib maailm ilma lennukiteta muutuda, näitas ilmekalt pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s kehtestatud kolmepäevane lennukeeld. Atmosfäär oli tohutult palju puhtam. Kontrast oli lihtsalt rabav, sest kunagi varem ei ole õnnestunud sellist võrdluspilti luua. Eestis lennukite mõju keskkonnale praegu veel ei hinnata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 136 korda, sh täna 1)