Arnold Rüütel sai öige saarlase tiitli

Arnold Rüütel sai öige saarlase tiitli

 

Laupäeva pärastlõunal Tallinna Saarlaste Ühenduse aastapeol kuulutas ühenduse eestseisuse esimees Kalle Liiv 2006. aasta öige saarlase tiitli vääriliseks Arnold Rüütli

Eesti vabariigi eelmine president ei saanud üleeile kahjuks ise pealinnas saarlaste seltsis viibida, kuna oli seotud ülesannetega Tartus. Miniatuurse Saaremaa kujutisega kadakast autasu annab ühenduse juht Kalle Liiv Arnold Rüütlile üle homme.

Küsimusele, mida öige saarlase tiitel ammuilma laialdase tuntuse ja tunnustuse pälvinud riigijuhi ning teadlase jaoks tähendab, vastas härra Rüütel, et see on talle suureks auks.

„Nii palju kui ma oma esiisasid tean, olid nad kõik saarlased. Teadagi on saarlaste peamiseks tunnusjooneks töökus ja oma kodusaare armastus. Mul on siis nüüd suur au olla tööka saarerahva esindajana üks öige saarlane,” tundis tiitli omanik siirast rõõmu.

Eesti Looduskaitse Seltsi kauaaegse presidendina ei olnud Arnold Rüütel kitsi kiitma Saaremaa kaunist loodust. Vaatamata sellele, et õpi- ja tööjärg viisid Laimjala vallas Pahavalla külas sündinud ning kasvanud Arnold Rüütli varases nooruses mandrimaale, on ta Tartus ning Tallinnas elades igal aastal koos perega ka kodusaart külastanud.

Ühes varasemas usutluses on Arnold Rüütel selle loo autorile heldimusega meenutanud oma lapsepõlve- ja noorusaastaid. Talutöid õppis hilisem riigijuht juba poisikesepõlves tegema. „Kui olin poisieas, meisterdas isa mulle spetsiaalse väikese vikatilöe, millega siis vanematega koos heina niitmas käisin. Kodus tegin kõiki talutöid. Võtsin loogu, kündsin põldu, koristasin teravilja ja sain hakkama teistegi töödega. Eks sellepärast läksingi agronoomiat õppima,” rääkis Rüütel lehemehele mõned aastad tagasi.

Viimastel aastatel on Arnold Rüütli sidemed sünnisaarega veelgi tihenenud. Uus maja tema lapsepõlve mängumaadel on valmimisjärgus. Peremees ise on oma uue Saaremaa kodu loomisel töötanud lugematu arv tunde. Nüüd, kus tööpinge on mõnevõrra langenud, saab Arnold Rüütel rohkem Saaremaal olla, muutes oma kodumaja ja selle ümbrust üha kaunimaks.
Vastne öige saarlase tiitli omanik rõhutas Oma Saarele, et hingeline side pole tal Saaremaaga kunagi katkenud. Kodusaarel on tal palju sõpru ja ka töö pärast on Arnold Rüütel korduvalt Saaremaad külastanud. Siin on ta presidendina vastu võtnud teistegi maade riigijuhte.
Kuressaare lossipargis Presidentide alleel kasvab Arnold Rüütli istutatud tamm.

Teisi kandidaate arutusel ei olnudki

Tallinna Saarlaste Ühenduse esimees Kalle Liiv märkis, et teisi kandidaate eestseisuse koosolekul arutusel ei olnudki. „See oli loomulik, et sel aastal just Arnold Rüütlile see tiitel anda. Teist niisugust inimest saarlaste hulgas lihtsalt pole,” ütles Kalle Liiv. Tallinna Saarlaste Ühenduse eestseisus võttis hinnangu kokku sõnadega „Eestimaale osutatud töö tunnustuseks”.

Arnold Rüütel on neljas öige saarlane. Esimesena sai selle aunimetuse tehnikadoktor Paul Tamkivi, pealinna saarlaste ühenduse kauaaegne juht. Tunamullu läks tiitel Lagedile vabadusvõitlejate muuseumi rajanud Johannes Tõrsile. Möödunud aastal austas ühendus öige saarlase tiitliga kirjanduse grand old man´i Voldemar Millerit, kes on meie hulgast nüüdseks lahkunud.

Tallinna saarlaste aastapeol esitleti Paul Tamkivi koostatud neljandat raamatut „Saarlaste elulood”, mis on juba ka lugejateni jõudnud. Külakosti tõid pealinna saarlastele Tornimäe rahvamaja mees- ja segaansambel.
Kalle Liiva sõnul käivad ühenduse liikmed klubiõhtutel koos kord kuus. Ühenduse juures tegutseb segakoor, kes kodusaarelgi mitu kontserti andnud ja laulupidudel esinenud. TSÜ võrkpallimeeskond on osalenud Kuressaares Hugo Metsa mälestusturniiril ja teistelgi võistlustel.
Tallinna Saarlaste Ühendus loodi 1989. aasta 13.detsembril

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)