Palun, kultuurisõbrad, räägime!

Palun, kultuurisõbrad, räägime!

 

Olen Kuressaares elanud poolteist aastat. Jälginud siinset kultuurielu seest- ja väljastpoolt. Hinganud ühes rütmis teatritegijate, muusikute, folkloristide ja ka kunstnikega. Külastanud teiste korraldatud üritusi, kombanud žüriitööd värisevate põlvedega etlejate ees, nautinud sissetoodud elamusi. Ma aiman, mida kujutab endast kultuurielu Saaremaal, ent pole siiski kindel, et võin sellel teemal iga kell sõna võtta.

Palusin kokku grupi kultuuritegijaid, kellega selle viimase pooleteise aasta jooksul rohkem või vähem kokku olen puutunud, et arutleda teemal: missugune oli kultuuriaasta 2006. Variante pudenes kui varrukast. Parimat ehk „aasta tegijat” me leida ei püüdnud ja polnud see eesmärkki, ent mõningane n-ö koor kohvi peal kerkis siiski esile. Enim kiitust sai septembrikuus Kuressaare spordikeskuses Audi keskuse avamisüritusena toimunud ERSO kontsert. Tunnustust jagati nii kontserdikorraldajatele kui ka kogu tehnilisele personalile. Hiljuti preemia saanud Andres Paasi kiideti nüüd veel lisaks kammermuusika päevade kvaliteedi, organisatoorse töö ja kunstiline taseme eest. Suureks ühisnimetajaks arvati ka teatrielu üldist paranemist, kusjuures eraldi esiletõstmist vääris suvine vabaõhuetendus „Mereröövel vastu tahtmist”.

Palju häid kultuurisündmusi!

Meie vestlust lühidalt kokku võttes võib tõdeda, et kultuurieluga on Saaremaal hästi. Toimub hästikorraldatud ja hea mainega suveüritusi. Ääretult tore, et rahvalikele merepäevadele, muusikalisi kõrgelamusi pakkuvatele ooperipäevadele, lossi- ja kammermuusikapäevadele, lustilisele sambafestivalile jmt traditsioonilisele üritustele lisaks on kultuuripilti taas tulnud vabaõhuetendus ehk -teater. Teatrit tahaks küll näha ka rohkem hooajaringselt, ent miks seda hetkel vajaka jääb, tuleb selgitada ja välja uurida kultuuriministeeriumist peale hakates.

2006. aasta peamiseks uuenduseks võib nimetada Kuressaare linnuse käsitöökodasid, mis on kuuldavasti veelgi laienemas, ja selle eest tuleb häid kultuurijuhte ainult kiita. Alates sügisest alustas hoogsalt ka jazzklubi Jazz del Mar. On tore tõdeda, et jazz ei ole enam väikese grupi hängimise muusika, vaid seda kuulab hea meelega ka põhikooliõpilane, tehasetööline, erafirma ülemus ja linnavalitsuse kontoriametnik. Järelikult on seda vaja!
Et aga teistsugune muusika tahaplaanile ei jääks, on kuuldavasti plaanis taas üles ärgitada Eesti Kontserdi sarja, mis rõõmustab klassikahuvilisi. Ja küllap mõne aja pärast ka noortemuusika ning näiteks folk (pean silmas saare oma muusikat) rohkem esile tõusevad. On ju Hiiumaal tubli kandlemängija Astrid Böning, kihnlastel Kihnu Poisid, Setomaast pole vist mõtet rääkidagi ning oma muusikat jagub ka mulkidel. Saaremaa oma folgist kuuleb aga harva.

Kindlasti oli selle aasta tähtsündmuseks ka Semiiri tantsijate maailmameistriklassi jõudmine. Neid tublisid tegijaid ei jõua ära kiita. Samas tundub mulle, et just tants ise on see, mida Saaremaal ehk kõige vähem näeb. Räägin siinkohal moderntantsust, balletist, võistlustantsust jt. Kõige sagedamini võime me näha rahvatantsu, mis on meie rahvusluse huvides muidugi ääretult tänuväärne.

Tegelikult on ju uskumatult palju neid inimesi, kes tegelevad koorilaulmise või rahvatantsuga. See iva on meis väga tugevalt olemas ja südame teeb soojaks, kui näed, kuidas noored kooliteatrietenduses rahvariietes lavale tulevad ja tantsivad. Täitsa päris!

Saaremaal on kultuuri, ent ehk tuleks hakata mõtlema ka sellele, mis on Saaremaa kultuurimärk? On need suveüritused või on see meie oma kultuur? See mõte jäägu lahtiseks… Me räägime veel!

Kohtumisel viibisid: Anne kunstisalongi juht Anne Tootma; näitleja, lavastaja ja SA Kuressaare Teater juht Tõnis Kipper; Didasko huvikooli esindaja ja teatrihariduse edendaja Ellen Teemus; Kuressaare ooperipäevade ja Didasko huvikooli juht Ludmilla Toon; endine Kultuurivara juht, praegune Kuressaare kuursaali projektijuht Tiiu Tammoja; Inspira huvikooli juht, ka laiemalt linna huvikoolide hääl Tiia Leppik; linna rahvakultuuri eest heaseisja ja Kuressaare Kultuurivara töötaja Tiiu Villsaar; Saare Maakonna Keskraamatukogu juhataja Anu Vahter; Kuressaare Muusikakooli direktor Tarmo Berens; Raegalerii ja nii mõnegi teise Kuressaare galerii kuraator Lii Pihl; maakonna kultuuritöötajate eest seisja Valve Heiberg; Kuressaare Linnateatri direktor ja näitleja Piret Rauk; Kuressaare linnavalitsuse kultuuri- ja noorsootöö abilinnapea Argo Kirss; Saaremaa Rahvateatri juht ja ajalehe Oma Saar peatoimetaja Tiina Luks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 106 korda, sh täna 1)