Kuressaare haiglas kasvab välismaalasest abivajajate arv

Sel aastal on Kuressaare haiglas erakorralist arstiabi saanud välismaalaste arv oluliselt kasvanud.

Kui möödunud aastal sai Kuressaare tohtritelt abi lig 75 välismaalast, siis selle aasta 1. novembri seisuga on abisaajaid olnud vähemalt 96. Abi on antud ägedate haigestumiste ja õnnetusjuhtumite puhul nagu traumad, liiklusavariid ning mürgistused.

Patsiente on olnud erinevatest Euroopa riikidest, mõni ameeriklane tuleb ka sekka, ütles Kuressaare haigla erakorralise meditsiini kliiniku ülemarst Tiit Leis. Suvel on peaaegu iga päev mõni välismaalane haiglas sees, pärast suve lõppu jäävad lisaks kohalikele elanikele abivajajateks valdavalt soomlased.

Kõige rohkem satubki välismaalastest haiglasse sanatooriumides puhkavaid Soome kodanikke. Arvestades välismaalaste suurt osakaalu sanatooriumikülastajate hulgas ja et sageli puhkavad seal mitmesuguste terviseprobleemidega eakad inimesed, on see ka loomulik.

Tiit Leis tõdes, et välismaalastele abi osutamine tekitab haigete vastuvõtus osakonna töötajatele sageli lisakoormust ja -pingeid. Nii mõnigi kord häirib meediku ja patsiendi suhtlust täielik umbkeelsus, probleeme on isegi haige nime ja päritolu väljaselgitamisega. Samas peavad kõik ravidokumendid olema väga täpselt täidetud, sest vastasel juhul võib haiglal patsiendile osutatud teenuse eest kindlustusraha saamata jääda.

„Soomlaste, rootslaste, sakslastega on lihtsam, aga näiteks hispaanlaste ja prantslastega on tõsiseid probleeme,” rääkis Tiit Leis. „Ei saa nõuda, et arst kõigi Euroopa riikide keeli oskaks, aga tulla võib abivajajaid igalt poolt.” Piltlikult öeldes käte ning jalgade abiga, vahest ka mõne kannatanu kaasreisija vahendusel on siiski lahendatud ka kõige lootusetumad suhtlusprobleemid.

Ravi eest tasumine toimub Eesti haigekassa kaudu. Vastavalt Euroopa Liidus kokkulepitule esitab haigekassa välismaalasele osutatud abi eest tema päritoluriigile Eestis kehtiva hinnakirja järgi arve.

Välismaa patsiendile tuleb lennuk järele

Vastava ravikindlustuse korral saavad patsiendid endale kojusõiduks järele tellida ka auto või õhutranspordi. Skandinaavias tegutseb firmasid, kes toovad oma kindlustatud kaasmaalased välismaa haiglatest koju. Haigla praeguse intensiivraviüksuse esimeseks patsiendiks oli soomlanna, kellele telliti pärast operatsiooni Kuressaare haiglas Helsingist lennuk järele päev enne parvlaeva Estonia hukku. „Haige soovis haiglaravi jätkata kodumaal, seda juhtub välismaa patsientidega sageli,” selgitas Tiit Leis.
Lennuk on tulnud Kuressaarde haigetele järele ka Rootsist ja Saksamaalt. Sageli toimetab lennuk haige Kuressaarest Tallinna, sealt edasi aga istub too reisilennukisse, et oma kodumaale lennata. Mitte väga kaua aega tagasi viis piirivalve lennusalga lennuk Soome kodaniku ühest Kuressaare sanatooriumist infarktikahtlusega Helsingisse. Valdavalt tellitakse haigetele kojusõiduks järele siiski auto.

Leidub ka välismaalasi, kes jäävad kuni paranemiseni Kuressaare haiglasse ja lähevad alles seejärel koju.

Piirivalve lennusalga lennuk on omakorda toonud Eesti kindlustatud patsiente ära näiteks Soomest, Venemaalt, Lätist, Tsehhist, Poolast, Saksamaalt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 52 korda, sh täna 1)