Saaremaa Rüütel

Saaremaa Rüütel

 

Laupäeval oli Tallinna Saarlaste Ühenduse eestseisuse otsus üksmeelne – tunnistada tiitli „Öige saarlane 2006” vääriliseks president Arnold Rüütel. Pidulik tseremoonia, kus antakse üle sellekohane diplom tunnustamise põhjendusega: Eestimaa heaks tehtud töö eest! Koos kadakase meenega, toimub Tallinnas täna.

Tänavuse öige saarlase elulugu pole siinkohal mõtet üle korrata. Vaevalt leidub Oma Saare lugejate hulgas neid, kes poleks sellega kursis. Lisaksin vaid – ta on esimene Saaremaa rüütelkonna pinnalt võrsunud Eesti Vabariigi President. Tõenäoselt jääbki alanud sajandil ainukeseks saarlaseks sel kõrgel ametikohal.

Isegi tema üpris rohked vaenlased-kritiseerijad on alati olnud sunnitud möönma: välimuse ja väärika käitumise tõttu kujunes Arnold Rüütlist aastatega omalaadne rahvaülene ühendav ja eestlastele isiklikku kindlust sisendav sümbol.

Saarlasest presidendi välimus riigiesindajana oli tõesti täiuslik. Sihvakas, alati ideaalselt istuva ülikonnaga. Rüütellik käitumine alati kombekalt laitmatu. Mees, kelle käitumise pärast kohtumistel kuninga, kuningannade või hiigelriikide presidentidega (lihtrahvast rääkimata!) ei pidanud eestlased kunagi piinlikkust tundma. Just selline nagu unistuslikes ettekujutustes peakski olema väikese riigi esindusisik.

Ka on ta mees, kes taasiseseisvumise aastail omandas rahva alateadvuses heatahtliku lepitava, koduselt tuttavliku vanaisa kuju. Teda vaadates tundis tavaline inimene üpris ebatavalist tunnet sisimas: see mees on usaldusväärne. Mees, kes ei kasuta oma kõrgeid ametikohti maise mammona kokkukraapimiseks kahtlaste sahkerdamistega.
Arnold Rüütli ümber polnud vaja ihukaitset – tema heatahtlikult rahulik käitumine äratas iseenesest alati austust.

Ka eaka mehena suudab ta ikka veel aktiivselt osaleda Eesti elus. Jaksab näiteks osaleda füsilist pingutust eeldavas kepikõnnis, mida mitmed palju aastaid temast nooremad lõdvemate kehavormidega mehed lihtsalt ei jaksa.

Huvitav ülesanne saarlastest suguvõsauurijaile oleks oma vabadel õhtupoolikutel selgitada, kes (inimestena) olid öige saarlase 2006 esivanemad? Koduvald ja sünnikoht on ju teada. Ning siis arutleda: millistel põhjustel-kaalutlustel andsid mõisnikud juba pea kaks sajandit tagasi Arnold Rüütli pärisorjast esi-isale tänase tarkuse valguses vägagi tähendusrikka priinime. Küllap äratas juba esi-isaski see miski nimeandjate tähelepanu. Küllap see minevikust alguse saanud looduse kingitud miski kujundaski tänase Arnold Rüütli olemuse. Saarlase, kellele inimlik kadedus võib küll keelduda andmast nii mõndagi võimalikku väärikat tunnustust, kuid kes ometi üllameelse sirgeselgsusega kadetsejate inimlikest väiklustest-nääklustest ikka on suutnud üle olla.

Õnnitlegem üheskoos Arnold Rüütlit selle tagasihoidliku, saarlaste rohujuurte tasandil, austuse ja lihtsa lugupidamisega annetatud aunimetuse puhul!

Saarlaste tänuna selle eest, et ta oma malbel tagasihoidlikul kombel osales keerulisel taasiseseisvusteel juhina sedasi, et Eesti riigi taasiseseisvumine sai toimuda ilma vereohvriteta. Sedasi, et taasiseseisvumist ei peagi mälestama Leinava Ema kuju.

Selle eest, et nüüd saarlaste hulgas juba eraisikuna liikuvas Arnold Rüütlis tunnetab pea igaüks ikka veel heasüdamliku vanaisa võrdkuju.
Sedasi ongi temast saanud kõigile tuntud hallipäine Saaremaa Rüütel, öige Saarlane. Saarlane, kes oma isiksusega vääristab seda saarlaste annetatud tiitlit.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 41 korda, sh täna 1)