Saarlaste öige valik

Saarlaste öige valik

 

Neljandat aastat valis Tallinna Saarlaste Ühendus endi keskelt väärilist meest või naist öige saarlase tiitlit kandma. Laupäeval kuulutas ühenduse eestseisuse esimees Kalle Liiv tänavuaastaseks öigeks saarlaseks Eesti Vabariigi eelmise presidendi Arnold Rüütli. Täna tunnustab Liiv Rüütlit traditsioonilise kadakase auhinnaga.

Kalle Liiva sõnul olnud pealinna saarlaste ühenduse eestseisuse otsus üksmeelne. Ainuüksi Tallinna saarlaste otsustada see ju ongi, keda nemad endi hulgast esile tõstavad. Nõustugem siis pealinlastega, kes ennast uhkusega saarlasteks peavad. Kindlasti on Arnold Rüütel ühe tuntuma saarlasena selle tiitli ära teeninud. Täna pole mõtet etteheiteid teha ühele või teisele poliitilisele rühmitusele, kes enne presidendivalimisi Rüütlit nii- või naapidi tõrvata püüdsid – ühe õige saarlase külge pori ei hakka.
Tegelikult on ju ütlemata tore, et saarlased kodutanumal ja mandrimaal, maailmas tervikuna kokku hoiavad.

Saarlaste ühendused ja seltsid tegutsevad üle ilma: Eestimaal, Rootsis, Kanadas, Ühendriikides ning küllap mujalgi. Hingekosutav oli kaheksakümnendate aastate lõpus ja üheksakümnendate alguses kuulda võõrsil elavate saarlaste ettevõtmistest Kanadas käinud Oskar Toombult, kes salvestas oma külaskäigu ka videokassetile. Peagi tulid kodusaarele Toronto saarlaste eestvedajad, ajakirja Meie Maa väljaandja Ärni Käärid, Volli Gustavson, saarlasest ESTO päevade algataja Robert Kreem, keelemees Paul Saagpakk ja teised võõrsil endale nime teinud isiksused. Tollest ajast meenub Mustjalast pärit keeleteadlase Paul Saagpaku hinnang Arnold Rüütli ühele esinemisele USA-s (Saagpakk elas ja tegutses Ühendriikides). Oma muhedal toonil meenutas Saagpakk, kuidas ta õpetanud ameeriklastele Rüütli nime hääldamist. Saarlaste kokkuhoidmismeel oli tol ajal eriti tunnetatav, kuigi ilma ja olusid näinud meeste suust kostis hinnanguid ka sealsele elule ning sellelegi, et saarlastest kaikamehed (nende keelepruugis) ei hoidnud ennast võõrsilgi vaos.

Taritu kandist pärit ja Siberi kõledusi omal nahal tunda saanud Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi on kaasmaalasi iseloomustanud lausa ülivõrdes.

„Saarlane usaldab saarlast. Saarlasest autovaras ei varasta Saaremaalt pärit kodanikelt autosid. Kui ta seda teadmatusest ikkagi teeb ning kui selgub, et kannataja on saarlane, toob varas kaasmaalase auto juba järgmisel ööl tagasi.

Saarlane toetab saarlast ka Riigikogus, isegi kui üks neist hoopis teise erakonda kuulub. Nii on ka Tallinna volikogus. Siit ka üllatused: kuidas oli võimalik, et salajasel hääletusel üks hääl üle või puudu on?! Mina tean põhjust – mängus on saarlased.

Olen olnud saarlastega Pariisis. Saarlased on oivalised reisikaaslased. Saarlane on nõus kõike proovima, maitsma, igale poole sisse astuma. Kui juba kord, siis ei koonerda saarlane eales.

…Nagu juudid Ameerikas, nii abielluvad ka Tallinna saarlased või nende lapsed omavahel. Nii sünnib siin uus põlvkond saarlasi. Arvata võib, et uus põlvkond on Saaremaale vähem truud kui nende isad-emad. Aga nii see kaugeltki pole. Uussaarlased idealiseerivad esivanemate sünnimaad,” kirjutab koolmeister Leesi trükises „Tallinna Saarlaste Ühendus 10.”
Illusioonid või tegelikkus? Tahaksin väga lugupeetud pedagoogi uskuda. Ja kui nii, siis saavad Tallinna saarlased ÖIGE SAARLASE tiitlit veel vähemalt sadakond aastat välja anda.

Lugu sobib lõpetama Jüri Tuuliku visioon oma kaasmaalastest: „Mis küll ühendaks kivise ranna, kadakase karjamaa, jäämineku väinades, luigelaulu aprilliöös, sügistormi raevuka trambi, vana lossi, väikese vaikse järve, mille ammu-ammu tekitas taevast kukkunud tuline kivi, – mis küll ühendaks kalavaese hommiku, muhu mustrite kumamise, Suure-Tõllu tööd ning võitlused, samblasse kasvanud ning sügavalt minevikust mõtlevad kiviaiad, mis ühendaks kauni vaate Mustjala pangalt, hoole puhaste vete pärast ning laulupeo rõõmsa sillerduse? KUI MISKI, SIIS SAARLASE HING.
Olgem siis hingepõhjas nõus Tallinna saarlastega. Ühte öiget saarlast on taas tunnustatud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 57 korda, sh täna 1)