Kinnisvaraarendajad ja linnaarhitekt ei jõua kokkuleppele (2)

Kinnisvaraarendajad ja linnaarhitekt ei jõua kokkuleppele

 

Oma Saar uurib, mis on saanud aasta-paar tagasi kõneainet ja elevust tekitanud, kuid nüüd justkui varjusurmas olevatest suurejoonelistest ehitusprojektidest Kuressaares.

Tõnu Paju: Pihtla tee elamukvartali ehitus seisab linnaarhitekti taga

Pea neli aastat on möödas päevast, kui tuli esmakordselt jutuks uue äri- ja elamukvartali rajamine Pihtla tee 43 kinnistule. Kinnistu omanik Saare Arendusbüroo Grupp OÜ ja krundi arendamist juhtiv ACG International OÜ on aastate jooksul rääkinud nii poolesaja kui ka 145 korteri ehitamisest. Viimati oli jutuks saja korteri ehitamine. Lisaks elamutele peaksid krundile kerkima mõned ärihooned ning rajatama Raudtee tänava pikendus.

Eelkõige ehitushindade tõusust tulenevalt on arendusprojekti maksumus tõusnud algul kavandatud 40 miljonilt kroonilt 250 miljonile kroonile selle aasta algul. Praegu läheks plaani elluviimine ilmselt veelgi kallimaks. Kuigi kvartali väljaehitamisega loodeti algust teha 2004. aastal, pole seni veel koppa maasse löödud.

Saare Arendusbüroo Grupp OÜ tegevjuht Tõnu Paju ütles, et ehituse alustamine on seisnud linnaarhitekt Toomas Paaveri taga. „Meil on olnud juba allkirjad all, aga siis nõuab Paaver jälle mingisuguseid muudatusi – kas mõni puu tuleb säilitada või ei ole nii palju arvestatud naabritega, nagu tema on mõelnud,” rääkis Tõnu Paju. „Ometigi istusime koos, leppisime kokku, rääkisime kõik läbi. Ja niimoodi on terve aasta kestnud.”

Linnaarhitekt Toomas Paaver ütles Oma Saarele, et arendaja ei ole ikka veel piisavalt arvestanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus ümberkaudsetelt elanikelt laekunud vastuväidetega. „Lõplikku versiooni, kus neid ettepanekuid oleks piisavalt arvestatud, ei ole meile tulnud. Selle tõttu see asi on praegu veninud,” rääkis Paaver. „Sellele planeeringule laekus rekordiliselt palju vastuväiteid. Kuna üldine vastuseis on tugev, peab linn sellega arvestama ja ka arendajalt nõudma järeleandmisi. Kõrvalasuvate väikeelamute omanikud sooviksid, et uuele arendusalale tuleksid samuti väikeelamud. Nii vastuoluliste soovide korral on kompromissi suunas liikumine tõepoolest aeganõudev.”

Paaver lisas, et eelkõige peaks arendaja tegema naabruses asuvate elamute ja plaanitavate hoonete vahele laiemad haljasribad, et uued majad ja parklad olemasolevat elukeskkonda liigselt ei häiriks.

Ulli Kukumägi: läksime linnaarhitektiga pahuksisse.

Palju juttu on olnud sellest, et Van Dahl Investments kavatses rajada Põduste jõe harude vahele jäävale Lootsi 25 ja 27 krundile, ligi 7 ha suurusele mereäärsele maa-alale elamu-, puhke- ja ärikvartali.

Arendustegevusega plaaniti alustada 2006. aastal vabaajakeskuse rajamisega, kuhu pidi tulema Eesti esimene sukeldumiskeskus, tennisehallid ning sisegolfirajad. Piirkonda kavatseti 5-7 aasta jooksul rajada ka 2-3-korruselised rida- ja korter-elamud, sadamahoone, kalaturg ning hotell. Firma juht Tõnu Radik seadis eesmärgiks luua Kuressaarde terviklik ja arhitektuuriliselt kena linnaosa, kus on, mida vaadata, ja kuhu tulla. Tollane abilinnapea Urmas Treiel kinnitas ajalehes, et arendaja on väga korrektselt asju ajanud, viinud koos linnaga läbi arhitektuurikonkursi ja näidanud tegudes kindlat soovi piirkonna kiireks arendamiseks.

Toomas Paaver ütles Oma Saarele, et algul ajas Van Dahl Investments oma asju aktiivselt ja korrektselt, neil olid huvitavad mõtted ja mõistlikud ehitusmahud. Mingil hetkel tulid nad aga välja planeeringueskiisiga, mis nägi ette kuuekorruseliste elamute ehitamist. „Lükkasime selle tagasi, sest asi vajas tõsisemat läbimõtlemist. Planeering ei olnud kooskõlas arendajate esialgselt väljendatud kavadega. Avalik ruum oli oluliselt vähenenud, hoonemahud suurenenud. Pärast seda ei ole nad poolteist aastat aktiivsust näidanud,” rääkis linnaarhitekt.

Van Dahl Investments OÜ arendusjuhi Ulli Kukumägi ütles, et kuuekorruselise elamu ehitamist neil plaanis ei olnud, pealegi oleks linn saanud seda igati takistada ehitusloa väljastamisel. Põhimõte oli kirjutada tingimustesse sisse maksimaalne lubatud kõrgus, mis antud piirkonnas ei tohi ületada Kuressaare linnuse kõrgust.

Paaveri sõnul aga on linnal väga raske pärast ehitusloast keelduda, kui planeeringuga juba midagi välja on lubatud, mistõttu pole õige planeeringuga liiga suuri mahte mõtlematult võimaldada.

Kukumägi sõnul seiskus arendustegevus erimeelsuste tõttu linnaarhitektiga, kes nõudis ärimaa krundi keskele jalgrattateed. Omanik jalgrattatee sellise asetusega nõus ei olnud. „Kui pärast ehitada krundile hotell, siis piltlikult öeldes ei saa ju hotelli fuajeest jalgrattatee läbi minna,” põhjendas Kukumägi omaniku vastuseisu. „Ma ei saanud tookord aru, milleks selline jauramine, aga siis hakkas äkki kerkima Merikotka elamurajoon.”

Linnaarhitekt arvas seepeale, et piki mereäärt sujuvalt kulgev jalgrattatee on väga vajalik ja uued hotellid saaks ju niiviisi paigutada, et ka jalgrattateele ruumi jääb. Paaveri sõnul arutleti ehitusmahtude ja avalike teede üle ka Merikotka elamukvartali planeerimisel. “Eks nemadki oleks ehitanud veelgi suuremad majad, kui keegi poleks piire ette seadnud. Aga seal arendaja siiski arvestas linna pakutud muudatusettepanekutega. Ilmselt läks Merikotka rajooni kavandamine lihtsamalt ka seetõttu, et sinna olid kortermajad juba aastaid tagasi üldplaneeringuga paika pandud,” arvas Paaver.

Kukumägi kinnitas, et arendusplaanid on endiselt jõus: „See on Eesti mastaabis üks ilusamaid ja perspektiivsemaid kohti, kuhu ehitada.” Linnaarhitekt on selles mõttes arendajatega sama meelt, ainult et tema arvates vajab kõige perspektiivikam koht ka kõige läbimõeldumat planeeringut.

Saare Kinnisvara: kaubandus-teeninduskeskus EPT hoovile tuleb

Aasta tagasi lõi laineid uudis OÜ Saare Kinnisvara poolt Tallinna ja Talli tänava vahelisele alale kavandatud kaubandus- ja teeninduskeskusest, mida esitleti kui üht suurimat erainvesteeringut Kuressaares. Endise Saare EPT 6,5 hektari suurusele territooriumile plaanitud suuremahulise kompleksi ankruks pidi saama 3500 ruutmeetri suurune hüpermarket. Keskusesse olid ette nähtud kiirtoidukoht ja korralik kohvik, samuti räägiti eelkõige noortele vaba aja veetmise võimaluste loomisest.

Projekteerimisega tegeles arhitektuuribüroo Alver Trummal Arhitektid.Kuressaare linnaarhitekt Toomas Paaver ütles Oma Saarele, et detailplaneering on algatatud, omanikud ja arhitektid on küllaltki kaua koostanud esialgseid eskiise, kuid avalikke arutelusid pole seni veel toimunud ja võimalikud vaidlused on tõenäoliselt seetõttu veel ees, viitas Paaver.

Saare Kinnisvara üks juhte Toomas Tarus märkis, et keskuse projekt on praegu tõsiselt töös ning seda soikujäänud plaanide hulka arvata oleks alusetu. Praegu käib rööbiti ala detailplaneeringu koostamine ja projekteerimine, kinnitas Tarus. Ajalehele Äripäev on Toomas Tarus öelnud, et keskus peaks valmima 2008. aastaks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 129 korda, sh täna 1)