Koguva karjääri avamine loob huvide konflikti

Käis vägev kõmakas, seinad mõranesid ning aknad-uksed purunesid, mäletab Igaküla elanik Armilde Naaber aastatetaguseid lõhkamistöid Koguva dolokivikarjääris.

Armile Naaber meenutas lõhkamistöid ja sellega kaasnenud joogivee probleeme esmaspäeval Muhu muuseumis toimunud keskkonnamõju hindamise programmi avalikul arutelul, kus räägiti Saarte Teedevalitsuse plaanist avada Koguva maardlas uus karjäär.

Igaküla Matsi puhkemaja omanik Uno Aavik hoiatas, et karjääri avamine kahandab kaheksa turismitaluga piirkonna konkurentsivõimet. Tolm, müra ja suured veokid Igaküla vahel halvendavad looduskeskkonda, loodusturism saab tagasilöögi, igasugune arendamine kaotab perspektiivi, loetles Aavik. Oma ettepanekud karjääri avamise plaaniga seoses esitasid kohalikud külaseltsid.

Saarte Teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo selgitas, et Koguva ja Igaküla vaheline ala on ainus paik Muhu saarel, kus on võimalik karjäär avada. Muhu saarel on üle 80 km riigiteid ja 154 km vallateid ja erateid, mis kõik vajavad regulaarselt remonti. „Me ei saa teede remondiks vedada materjali 100 km kauguselt. Materjal tuleb võtta sealtsamast lähedalt, kust seda tarbitakse,” põhjendas Kollo karjääri rajamise vajadust. Ta lubas, et kogu kaevandatud materjal kulutatakse vaid Muhu teede tarbeks.

Keskkonnamõju hindamist teostava inseneribüroo STEIGER ekspertrühma liige Erki Niitlaan märkis, et kaevandus jääb väga aktiivse kasutusega ala sisse, kus põimuvad kultuuriloolised ja looduskaitselised taustad koos toimiva kogukonnaga, turismindusega jne. „Paratamatu on see, et kaevandamine on üks kõige rohkem keskkonda vahetult mõjutavaid tegevusi ja reeglina ei ole see mõju väga positiivne,” rääkis Niitlaan.
Niitlaan ei välistanud, et tulevikus võib Koguva karjäärist saada erinevate ärihuvide oluline puutepunkt. Eelkõige püsiühenduse rajamise korral, mil materjali vajadus on lühiajaliselt väga suur. Kuna Koguva karjäär asub Natura alal, eelneb karjääri laiendamisele põhjalik keskkonnamõjude hindamise protseduur.

Küsimusele, kas Muhu vald saab karjäärist sellist kasu, et see kaalub üles kohalike elanike elutingimusi ning keskkonda halvendava mõju, vastas Niitlaan jaatavalt. „Kuna materjali kaevandatakse oma tarbeks ja mahud on suhteliselt väikesed, siis julgen arvata, et kasu kaalub üles,” ütles Niitlaan. Ta lisas, et plaanitud mahtude juures mingit aastaringset tolmutamist ja lõhkamist ei toimu ning enamik aega aastast püsib karjääris vaikus.

Rääkides karjääri avamise mõjust kinnisvarahindadele, tõdes Niitlaan, et kinnisvaraeksperdid sellele vastata ei oska. Tema oma hinnangul selgub kaevanduse mõju hindadele alles pärast karjääri avamist. Kui kinnisvarahind karjäärist mõjutatuna langeb, peab arendaja seadusest tulenevalt kahju kompenseerima. „Kindlasti ei lahene sellised vaidlused niisama lihtsalt ja suure tõenäosusega kaasatakse kohtud,” ütles Niitlaan. Üsna kindlalt võib väita, et põllu- ja metsamaa hinda karjäär ei mõjuta, küll aga mõjub see negatiivselt sotsiaalmajanduslike objektide ja elamutele puhul.

Muhu vallavanem Tiit Peedu ütles Oma Saarele, et Muhu vallal on Koguva karjääri vaja. „Samas on meil ka vaja loodust ja inimest kaitsta. Eesmärk on kaevandamine võimalikult väikeste riskidega.”

Saarte Teedevalitsuse poolt kavandatud kaevanduse pindala on 5,61 ha, koos teenindusmaaga 9,66 ha. Kogu maa asub Väikse väina loodusalal ja Väinamere linnuhoiualal ja kuulub Natura 2000 võrgustikku. Kaevandatavad varud on 294 000 m3, karjääri keskmiseks toodanguks kavandatakse 10 000 m3/aastas.

Koguva karjääri rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise järgmine avalik arutelu toimub pärast aruande koostamist ja avalikustamist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 55 korda, sh täna 1)