Enim tööõnnetusi juhtus Saaremaa Liha- ja Piimatööstuses ja Luksusjahis

Enim tööõnnetusi juhtus Saaremaa Liha- ja Piimatööstuses ja Luksusjahis

 

Eestis juhtub iga kalendripäeva kohta keskmiselt 10 tööõnnetust ehk ligi 3500 õnnetust aastas. Tööinspektsioon leiab aga, et eesmärgiks on mitte õnnetuste arvu vähendamine, vaid pigem suurendamine ehk siis reaalse olukorra teadvustamine.

Vaatamata praegusele ligi 3500 tööõnnetusele aastas jätkab õnnetuste arv aastas ligi 10% kasvu. Samas on surmajuhtumeid viimasel ajal vähemaks jäänud – neid on aastas 25-30. Võrreldes Euroopa keskmise suhtarvuga (tööõnnetusi 100 000 töötaja kohta) toimub Eestis tööõnnetusi tunduvalt vähem kui Euroopa riikides ja Euroopa Liidu keskmisega on vahe olenevalt aastast lausa 6-8-kordne.

Samas surmajuhtumite osas vahet ei ole, neid juhtub suhtarvuliselt samapalju, olenemata riigist. Kui surmajuhtumeid maha salata ei saa, siis tööõnnetusi varjatakse läbi töötajaga tehtud mitteametlike kokkulepete ja ettevõtete poolt inspektsioonile lihtsalt teavitamata jätmise. Kuigi õnnetustest võib teatada ka kannatada saanud töötaja, jätab ta selle tihti, peljates tööandjaga konflikti, siiski tegemata.

Tööandja aga ei soovi tööõnnetustest teavitada kartuses, et see toob endaga kaasa täielikus ulatuses haigusraha maksmise, samas kui tavalise õnnetuse puhul tuleb Haigekassal kompenseerida vaid 80% kuludest. Samuti väldib ettevõtja teatamata jätmisega ka trahvi ja Tööinspektsiooni tähelepanu keskmesse sattumist. Uurimise käigus võib ju veel selguda, et ettevõttes on näiteks riskianalüüs tegemata, sisekontroll ei toimi ja palju muudki. Kannatada saab ka ettevõtte maine, kuna Tööinspektsioon hoolitseb ka selle eest, et juhtumid jõuaksid avalikkuse ette.

Kuigi Eestis juhtub tööõnnetusi tõenäoliselt ligi 5 korda rohkem, kui teavitatakse, hakkab Tööinspektsiooni avalike suhete nõuniku Tõnu Vare meelest pilt mitmetel põhjustel siiski selginema ja teatatud tööõnnetuste arv kasvama. Mis siis suuremat tööõnnetuste arvu põhjustab? „Esiteks on tootmine läinud Eestis kindlasti intensiivsemaks. Nõutakse rohkem, tahetakse hakkama saada väiksema arvu töötajatega, tehakse pikemaid päevi, töötatakse nädalavahetustel ja tihti lausa kolmes vahetuses. Sellistes oludes juhtub tahes-tahtmata rohkem õnnetusi.

Teiseks on õnnetusi hakanud juhtuma eriti ehituses ka sellepärast, et oskajamad ehitajad on läinud välismaale ja tööle võetakse sõna otseses mõttes mehi tänavalt, vastava ettevalmistuseta inimesi, keda võib-olla ei jõuta isegi instrueerida, kuidas ohutumalt töötada.

Kolmas põhjus on, et tööandjad on muutunud seaduskuulekamaks, st nad on tööõnnetusi rohkem arvele võtnud ja ei varja neid enam nii palju kui varem.

Neljandaks on ka Tööinspektsioon paremini tööle hakanud. Meil on oma intranet, milles me saame oma andmeid võrrelda ja analüüsida ja seega ka õnnetusi ennetada,” selgitab Vare.

Numbriliselt juhtub hetkel kõige rohkem õnnetusi puidu- ja metallitööstuses ning jae- ja hulgikaubanduses. Suhtarvuliselt 100 000 töötaja kohta on õnnetusterohkeim tegevusvaldkond aga keemiatööstus. Siiani on Eestis ainult müüdiks, et kõige ohtlikum töövaldkond on ehitus. Kuigi mujal maailmas see nii ongi, siis Eestis ei ole see seni kinnitust leidnud.

Käesoleva aasta 9 kuu jooksul on aga järsult tõusnud just ehitusel tööõnnetuste läbi kannatanute arv. Vare sõnul on põhjuseks koolitamata tööjõud ja tohutu pinge, mis ehitustööjõu turul hetkel valitseb.

Et õnnetuste avalikuks tulemise arvu veelgi suurendada, on Vare meelest väga hea abinõu nimega „tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus” (TÕKS), mida Eestis on proovitud sisse viia juba 1993. aastast. Asi on edenenud, üks eelnõu oli lausa teisel lugemisel, aga siis vahetus riigikogu koosseis ja alustati jälle nullist. Praegu valmistatakse taas ette uue eelnõu eelvariante, mis tooks kaasa selle, et kõik tööandjad maksaksid tööjõukuludelt teatud protsendi igal kuul kindlustusmakset. Võimalik, et nimetatud maks tuleb haigekassa kaudu, ent parem oleks siiski, kui tuleks päris oma kindlustusliik.

Kindlustuse suurus oleneb ettevõtte profiilist. Madalama riskiprofiiliga ettevõtetel tuleks kindlustus suurusjärgus 0,5-0,3 protsenti. Metsa- ja mäetööstuses, ehituses, keemiatööstuses võib see protsent olla lausa 6-8 protsenti. Protsent määratakse nii sektori kui ka ettevõtte järgi: kui palju ja mis laadseid õnnetusi on varem ettevõttes juhtunud. Kui midagi ei ole juhtunud, siis maksu vastavalt ka vähendatakse. Ülevaate saamist kergendaks oluliselt koostöö ametiühingutega, kuid paraku kuulub Eestis ametiühingutesse vaid 10-12 protsenti töötajatest, ametiühinguid on vähe ja enamasti on nad passiivsed. Ametiliitude tasandil on Tööinspektsiooni sõnul aktiivseimad ehk Metsatöötajate Liit ja Kergetööstusliit.

Kui kogu Eesti ulatuses loetakse raskeiks kolmandik juhtunud tööõnnetustest, siis Saaremaal moodustavad rasked õnnetused vaid neljandiku. Laias laastus on Saaremaa õnnetuste arvult võrreldes ülejäänud maakondadega samal või natuke kõrgemal tasemel. Surmajuhtumeid pole Saaremaal 2006. aastal esinenud, raskeid õnnetusi on 8. detsembri seisuga 20 ning tööõnnetusi kokku 91. Kõige rohkem tööõnnetusi on juhtunud Saaremaa Liha- ja Piimatööstuses (18), Luksusjahis (6), Nasva Metallis (4) ja Kuressaare Ehituses(3).

Vare sõnul ongi Tööinspektsiooni eesmärk hetkel saada täisülevaade reaalsest tööõnnetuste arvust, et oleks võimalik neid ennetada ja vähendada. Eelkõige vajab inspektsioon praegu reaalset pilti, kui palju juhtub meil tööõnnetusi tegelikult. Alles seejärel saab tegeleda reaalse ennetustööga ja õnnetuste arvu vähendamisega. „Meil on praegu üldine suhtumine, et vähendame ja vähendame, aga tegelikult tuleb kõigepealt reaalne pilt kätte saada ja alles siis hakata vähendama. Seega on hetkel meie eesmärk hoopis õnnetuste arvu suurendadamine, et saada tegelik seis teada, “ täheldab Vare.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)