Saaremaa piimatööstus Mandri-Eestisse?

Saaremaa piimatööstus Mandri-Eestisse?

 

Paides peetud piimafoorumil kutsus OÜ Põlva Piim Tootmine juhatuse liige Aivar Häelm suurtootjaid rajama oma piimatööstust. Tema hinnangul on Eesti piimatööstused vanad ja haiged, tehaste lappimine pole 15 aasta jooksul viinud tööstusi uuele tasandile. Uue tööstuse maksumuseks arvestas Häelm kuni 250 miljonit krooni.

Oma Saar uuris, kas saarlastel tasub jätkata oma piimatööstusega või tuleks lihatööstuse müügist saadav raha panustada mandri tööstuse ehitamisse.

Tõnu Post: üle-eestiline piimatööstus on ainuõige lähenemine

Kõljala POÜ juht Tõnu Post ütles Oma Saarele, et idee rajada Kesk-Eestisse uus piimatööstus on tegelikult ainuõige lähenemine. Eesti tootjad peaksid jõudma niikaugele, et ehitada üks tõeliselt kaasaegne ja ökonoomne piimatööstus, mis võimaldaks konkurentsis püsida. Eestis on ainult 100 000 lehma ja väga palju kombinaate. Igal kombinaadil on oma üldkulud ja ülalpidamiskulud, mis vähendavad konkurentsivõimet ja pärsivad tööstuste võimalusi maksta tootjale püsivalt head hinda, rääkis Post.

Paar nädalat tagasi Eesti tootjate delegatsiooni koosseisus Uus-Meremaa piimatootmisega tutvunud Post külastas muuhulgas üht hiljuti valminud piimatööstust, mis võtab päevas vastu kaheksa korda rohkem piima kui Saaremaa tööstus. Inimesi töötab selles kombinaadis aga kaks korda vähem kui siin. „Me ei ole ökonoomsed, me ei ole efektiivsed,” tõdes Post. „Inimesi peab jääma võimalikult vähe, töö peavad ära tegema seadmed.”
Tõnu Post märkis, et lihakombinaadi müügist saadava rahaga oleks võimalik muuta piimakombinaati tunduvalt efektiivsemaks, kuid mitte piisavalt efektiivseks, sest töödeldav piimakogus on liiga väike. „Kombinaadi rahvas muidugi ootab sellist investeeringut, neile annaks see kindlustunnet ja nende töö kvaliteet muutuks paremaks, aga tootjana ma ütleksin, et tegelikult oleks vaja läbi rääkida teiste eesti tootjatega ja vaadata, mida annab koos teha,” lausus Post, kes on veendunud, et ühel hetkel tehakse Eestis üks ja hea kombinaat, mis töötleb ära enamiku siinmail toodetavast piimast.

Urmas Lehtsalu: pooldan Saaremaal tootmist

Mereranna ühistu juht Urmas Lehtsalu ütles, et pooldab lihatööstuse müügist saadava raha investeerimist kohaliku piimatööstuse arendamisse. „Mis puutub sellesse mõttesse, et üle Eesti võiks olla üks tööstus, siis jah, iseenesest on see hea mõte, aga teisest küljest – kas ei teki meil siis uut Eesti Energiat, kes surub peale oma tingimusi,” arutles Lehtsalu.
Mereranna juht märkis, et lihatööstuse müügist saadava tulu investeerimine mandrile tähendaks Saaremaal töökohtade kaotust. „Siis jääks Saaremaale ainult väike varumispunkt. Suured tootjad saavad oma piima ära viia, aga kuidas väikestega jääb, kahtles Lehtsalu, kelle hinnangul tähendaks mandrile panustamine ka Saaremaale omase juustu kadumist. „Samal ajal elab pool Euroopat edasi just väikeste juustutööstustega ja piirkonnale omaste juustusortidega.”

Lehtsalu sõnul on üpris küsitav investeerida mandrile, kui kõik peavad tähtsaks investeerimist kohapeal.

Andi Saagpakk: Saaremaa peaks jääma eraldi

„Suure tööstuse rajamise mõte on õige, aga nii lihtsalt see teoks ei saa,” ütles Saaremaa liha- ja piimatööstuse juht Andi Saagpakk, kes näeb kohta ka Saaremaa tööstusele. „Me oleme ikkagi saare peal eraldi ja meil tuleb leida oma niðð, näiteks ökoloogiliselt puhtam või looduslähedasem toodang. Niikaua kui pole silda vahel, ei anna toorpiima vedamine väiketootja seisukohalt küll võimalust sellesse projekti panustada, ” lausus Saagpakk.

Saagpakk märkis, et lihatööstuse müügist saadav raha läheb piimatööstuse arendamiseks kaasaegseks juustutööstuseks, mille kõrvale jääb ka võitootmine.

Ta kinnitas, et investeeringud toovad kaasa töökohtade vähenemise piimatööstuses. „Tänapäeval ei saa ükski majandusinimene mõelda enam töötajate peale, sest tööjõudu on tänapäeval aina raskem leida,” ütles Saagpakk. „Arvestada selliste masinate ülespanemisega, mis annavad inimestele töökohti, on ikkagi ränk eksimus. Väga raske on täna leida maakonnast tööjõudu, kes hoolib töötegemisest.”

Urmas Ingver: eestlastel on uue tööstuse rajamisega aega kaks aastat

Eesti põllumajanduspoliitika üheks niiditõmbajaks nimetatud Jõgevamaa Tootjate Liidu tegevdirektor Urmas Ingver on seisukohal, et eestlastel on uue tööstuse rajamiseks aega kaks aastat.

„Kui Eesti põllumees seda tööstust kahe aasta jooksul ära ei tee, tuleb siia Taani või Leedu kapital ja Eesti tööstuste arv kuivab kiiresti kokku,” lausus Urmas Ingver Oma Saarele.

Urmas Ingveri sõnul loodab ta, et eesti põllumees vaatab oma vaootsast kaugemale ja mõtleb ka selle peale, kuidas oma toodet paremini väärindada. Selleks on vaja julgust riskida ja panna raha järgmisse sektorisse ehk töötlevasse tööstusse. Jõgeva Tootjate Liidu eesmärgiks on võimalikult palju eesti põllumehi ühe mütsi alla koondada. „Tahame näidata, et raha ei tule mitte laudast, vaid turult, ja turult tuleks võtta õiglane raha. Mitte et piimatoote hind on moonutatud ja allasurutud,” lausus Ingver. Ta lisas, et raha uue tööstuse ehitamiseks võiks teoreetiliselt tulla ka sel moel, et tootjad võtavad oma piimalehmatoetuse välja ja kasutavad seda uue tööstuse rajamiseks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 80 korda, sh täna 1)