Looduskaitsjad ei usalda keskkonnateenistust (2)

Juba mõnda aega hoiab Eestimaa Looduse Fond Saaremaa keskkonnateenistuse tegevusel ühiskondlikus korras silma peal.

„Kahjuks on nii, et Saaremaa on täiesti esirinnas selle poolest, et kohtades, kus peaks keskkonnamõju hindama, seda lihtsalt ei tehta,” ütles Eestimaa Looduse Fondi looduskaitsespetsialist Eerik Leibak. „Ja selleks saadakse õnnistus ka Saaremaa keskkonnateenistusest.”

Leibak lisas, et Saaremaa keskkonnateenistuse töötajaid teades julgeb ta siiski arvata, et taoline negatiivne protsess ei ole seotud keskkonnateenistuse spetsialistide halva kvaliteediga, kes on pigem üle Eesti keskmise. „Meile on teada juhtum, kus spetsialist valmistas ette otsuse, kuid keskkonnateenistuse juhataja muutis selle täiesti vastupidiseks,” märkis Leibak, kelle sõnul oli seadustega kooskõlas spetsialisti ette valmistatud otsus.

„Üksikuid vigu teeme me kõik, aga kui asjad tulevad süstemaatiliselt, järjest ja järjest, siis tuleb hakata seda asja arutama,” lausus Leibak. Tema kinnitusel tuleb probleem jutuks märtsis toimuval keskkonnaühenduste ja keskkonnaministeeriumi kohtumisel, kuhu kutsutakse ka keskkonnateenistuse esindajad.

Eestimaa Looduse Fondi jurist Kärt Vaarmari ütles Oma Saarele, et nad jälgivad üle Eesti kõiki teateid, mis tulevad keskkonnamõju hindamise algatamise kohta. „Saaremaal on juhtunud küll nii, et tihtipeale mõju hindamist ei algatata, kuigi see on kohustuslik. Keskkonnateenistus peaks tegema järelevalve, aga miks nad seda ei tee, seda me ei tea,” rääkis Vaarmari. Ta lisas, et keskkonnamõju hindamise algatamisega on aeg-ajalt probleeme ka Lõuna-Eestis ja veel mõnes paigas.

Leibak ja Vaarmari kinnitasid, et nad ei ole saanud Saaremaa keskkonnateenistuselt oma kirjadele vastust.

Jurist Vaarmari ütles, et Eestimaa Looduse Fond on pidevalt juhtinud tähelepanu ohtudele, mis kaasnevad, kui Eesti riik ei täida endale keskkonnapoliitika raames võetud kohustusi. „Trahvimise tõenäosus on ikka täiesti olemas. Seda, kuidas ja mil määral Euroopa Komisjon võib trahve määrata, ei oska me praegu öelda, aga see võimalus on üsna tõenäoline,” sõnas Vaarmari.

Saaremaa keskkonnateenistuse juhataja Raivo Kallas ütles, et üldiselt küsivad ainult üksikud kohalikud omavalitsused keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamisel kohaliku keskkonnateenistuse seisukohta. Küsinud on Muhu vald, Lümanda vald, Kihelkonna vald. Kaarma vallavalitsus, kes on algatanud maakonnas kõige rohkem detailplaneeringuid, on Saaremaa keskkonnateenistuselt keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mittealgatamise üle otsustamisel seisukohta küsima hakanud alles viimastel kuudel. Mõni üksik seisukoha küsimine on tulnud ka näiteks Torgu vallast.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus, kui see dokument on üleriigiline, maakonna- või üldplaneering. Menetluses olevale üldplaneeringule on keskkonnamõju strateegilise hindamise algatanud Lümanda ja Muhu vald, Kaarma vallas on KSH algatamine alles algusjärgus – ettevalmistamisstaadiumis.

„Juhime tähelepanu, et seadusest tulenevat järelevalvet omavalitsuste haldusaktide üle teostab maavalitsus,” lausus Kallas. Ta lisas, et Saaremaa keskkonnateenistus peab otstarbekaks lahendada Natura 2000 võrgustiku aladel ehitusvõimaluste väljaselgitamine läbi üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. Niimoodi oleks võimalik lahendada paljud üldisemad ja laiema ulatusega probleemid, mis praeguses ajahetkes on jäänud lahendamiseks detailplaneeringu tasandil üksikute kinnistute kaupa.

Kallas kinnitas, et Saaremaa keskkonnateenistus vastas Eesti Rohelisele Liikumisele, Eestimaa Looduse Fondile ja Eesti Ornitoloogiaühingule kirjalikult 10. novembril. „Meie teada meil ühtegi vastamata kirja rohelistele ei ole.”

Agnes Jürgens keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonnast teatas Oma Saarele, et Saaremaa keskkonnateenistuse keskkonnamõju hindamise (KMH) otsuste subjektiivsuse küsimuse tõstatasid valitsusvälised organisatsioonid hiljuti toimunud järjekordsel valitsusväliste organisatsioonide ja keskkonnaministeeriumi ümarlauakohtumisel. Seepeale leppisidki ümarlaual osalejad kokku, et järgmisel ümarlauakohtumisel osalevad ka keskkonnateenistuste juhid. Selle kohtumise üks peateemasid ongi keskkonnateenistuste otsuste analüüs KMH-de osas.

„Ministeeriumi poolel tõdeme sedagi, et tihti on probleemiks suhtlemisoskus – ilmselt ei ole ametnikud alati inimestele oma otsuseid suutnud piisavalt arusaadavalt selgitada,” ütles Agnes Jürgens. Keskkonnaministeeriumi eesmärk on leida lahendus, et kõik kohalikud keskkonnateenistused töötaksid seadusi ühtviisi järgides ja suudaksid inimesi võimalikult hästi teavitada ning teenindada. Kindlasti aitab lahenduse leidmisele kaasa koostöö Eestimaa Looduse Fondi ja teiste keskkonnaorganisatsioonidega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 13 korda, sh täna 1)