Veeprojektid vajavad otsuseid

Koostöös keskkonnaministeeriumiga on kohalikele omavalitsustele kuuluvad vee-ettevõtted ellu viimas mitmeid suuremahulisi veemajandusprojekte, mille eesmärgiks on tagada asulate väga kehvas seisus olevate vee- ja kanalisatsiooni süsteemide uuendamine.

Vastavalt Euroopa Liiduga sõlmitud ühinemislepingule on Eestil aega asulareovee direktiivi nõuete täitmiseks 31. detsembrini 2010 ning joogivee direktiivi täitmiseks 31. detsembrini 2013. Nimetatud kahe direktiivi nõuete kohaselt peame tänased reoveepuhastid ja joogiveetöötlusjaamad rekonstrueerima või uued rajama. Samuti tuleb amortiseerunud torustikud rekonstrueerida ning vajadusel ka piirkondi laiendada.

Projekte finantseeritakse valdavalt (75–85%) Euroopa Liidu vahenditest arvestusega, et omavalitsused maksavad 10%. Sõltuvalt projektist tasub vahe (5–15%) riik läbi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Viimasel ajal läbi viidud ehitustööde riigihanked on kaasa toonud projektide hüppelise kallinemise. Seni on riigihangete kallinemist kompenseeritud ka riigieelarvest ja paraku on selle järele tõsine vajadus edaspidigi. Praegu ongi probleemiks see, et juba toimunud ja töös olevate hangete kallinemisele vaatamata on vaja need projektid ellu viia. Viivitamine ja edasilükkamine ainult suurendab probleeme lõpptarbijate jaoks ning surve riigi rahakotile tegelikkuses kasvab.

Arvestades planeeritud ja juba töös olevate ehitushangete arvu, potentsiaalseid mahtusid ning ehitushindade jätkuvat tõusu, on ilmne, et ilma täiendavate finantsvahenditeta ei ole vajalikke projekte ellu viia võimalik.
Seoses ehitustööde kallinemisega vajavad käimasolevad Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektid hinnanguliselt lisarahastamist üle kahe miljardi krooni.

Keskkonnaministeerium on teinud rahandusministeeriumile taotluse veemajandusprojektide täiendavaks rahastamiseks. Sellest taotlusest tulenevalt esitas rahandusministeerium valitsusele korralduse eelnõu, mille kohaselt keskkonnaministeerium saab loa sõlmida vajalikud lepingud EL Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veemajanduse investeeringuprojektide kaasfinantseerimiseks. Tahan tõesti loota, et valitsusjuht suhtub sellesse probleemi tõsiselt ja on valmis seda kiirelt arutama ning positiivset otsust langetama.

Omavalitsused peavad lisaks veemajandusele tegelema väga tõsiselt kõikide eluvaldkondadega ja üritama ka teisi projekte erinevate fondide abil ellu viia. Veemajandusprojektid on küll ülimalt vajalikud, kuid omavalitsused ei saa selliste suurte kallinemiste tõttu teisi projekte seisma panna. Ainuüksi omaosaluse proportsionaalne suurendamine lööb paljudel jalad alt ning vaatamata viimaste poliitiliste otsuste tulemusel toimuvale tulubaasi kasvule ei ole see piisav, et algselt planeeritud vahendeid ühes valdkonnas hüppeliselt suurendada.

Tõenäoliselt on mõistlik veel väljakuulutamata hanked teha võimalikult väikesteks osadeks, et saavutada objektiivsem maksumus, kuid siiski vajatakse lepingute sõlmimiseks vabariigi valitsuse põhimõttelist heakskiitu, et edasi liikuda. Reaalne rahavajadus jaguneb mitme eeloleva aasta peale ja seetõttu ei ole konkreetsele eelarveaastale see koormus ülejõukäiv, kuid lepinguid on vaja sõlmida juba sel ja järgmisel aastal.

Vee-ettevõtted vajavad kiiresti riigipoolset tagatist, et leitakse vahendid kallinemise katteks, sest vastasel korral puudub võimalus hangete võitjatega lepinguid sõlmida ja tekib küsimus, kes nende tagajärgede eest vastutust kannab? Sest loota, et uued hanked saadakse madalama hinnaga, ei ole eriti reaalne. Faktid näitavad tegelikkuses täpselt vastupidist. Seetõttu on vaja juba täna töös olevate projektidega kindlasti edasi minna ja tööde lõpetamiseks vajalikud vahendid leida. Iseküsimus on see, et tõenäoliselt oleks mõistlik oodata uute projektide algatamisega senikaua, kuni tänased projektid on lõpusirgel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 10 korda, sh täna 1)